Credit Suisse'i ülevõtmine toob investoritele kümnetesse miljarditesse ulatuva kahju

Credit Suisse'i London kontor. Foto: Hannah Mckay/SCANPIX

Finantsraskustesse sattunud Šveitsi suurpanga Credit Suisse'i ülevõtmise käigus ei saa enim pihta mitte panga aktsionärid, vaid teatud tüüpi võlakirjade omanikud, kirjutab maailma majandusmeedia.

Šveitsi finantsjärelevalve asutuse FINMA poolt initsieeritud ülevõtu tulemusena omandab riigi suurim panganduskontsern UBS maksejõuetuse ohtu sattunud Credit Suisse'i 3,24 miljardi dollari eest. Kuigi panga aktsionäride jaoks tähendas tehing reedese sulgemishinnaga võrreldes ligi 60-protsendilist kaotust, ei ole nemad siiski kõige suuremad kannatajad.

Üleminekust enim kahju saavad hoopis panga AT1 võlakirjade omanikud, kelle vara kantakse tehingu järel sootuks maha. Seejuures oli AT1 võlakirju emiteeritud kokku umbes 17 miljardi dollari väärtuses.

Samuti on tähelepanuväärne, et aktsionärid, kes reeglina paiknevad näiteks pankrotiprotsessides võlakirja omanikest tagapool, saavad umbes 40 protsenti panga reedesest väärtusest siiski kätte.

Põhjus peitub selles, et AT1 võlakirjad on olemuslikult suurema riskiga võlakirjad, mis võeti kasutusele pärast eelmist finantskriisi pankade parema kapitaliseerituse tagamiseks. Kuigi oht, et riskide realiseerumisel võivad nende omanikud kõigest ilma jääda, oli kõigile teada, ei uskunud investorid, et suurte pankade puhul tegelikult ka nii läheb. 

Ka pärast ülevõtmise uudise eile ilmsiks tulekut arvas osa investoreid, et nende võlakirjad on vähemalt osaliselt kaitstud. Otsuse, et tegelikult nii ei ole, tegi Šveitsi regulaator riigi pangandusreeglitele viidates.

Ka tasub märkida, et AT1 võlakirju pakutakse ainult professionaalsetele investoritele ning eriti populaarsed on need Aasia varahaldurite seas.

«See oli investoritele äratuskell, et AT1 võlakirjadega käib ekstreemsemates olukordades kaasas reaalne mahakandmise oht, mis on ka taoliste võlakirjade olemasolu põhjus,» selgitas Hongkongis tegutseva investeerimispanga Natixis vanemökonomist Gary Ng Financial Timesile. «Šveitsi regulaatori sammu tõttu näeme ilmselt mõningast võlakirjade müügilainet ning riskide ümberhindamist Aasia võlakirjainvestorite ja varahaldurite poolt,» lisas ta.

2008. aasta finantskriisi järel on AT1 võlakirju väljastatud sadade miljardite dollarite ulatuses. Nende peamine eesmärk on olnud vähendada pankade kokkukukkumise riski, kuna neid on võimalik kriisis maha kanda. Kuigi senimaani polnud Credit Suisse'iga võrreldavad kahjusid AT1 võlakirjadega kaasnenud, kanti 2017. aastal AT1 võlakirju maha ka pärast Hispaania panga Banco Populari kokkukukkumist.

Credit Suisse'i võlakirjadega juhtunu on tõstatanud ka küsimus, kuidas võib juhtunu mõjutada teiste pankade AT1 võlakirju. Aasias on juba näiteks näha, et osa investorid on otsustanud kasvanud riski tõttu kõik oma senised AT1 võlakirjad maha müüa.

«Ma ei nimetaks seda paanikamüügiks, aga me näeme Aasias, et investorid vaatavad nädalavahetusel juhtunut ning üritavad aru saada, kas nad peaksid AT1 võlakirju hindama sama riskitasemega nagu varem. Osad ütlevad juba praegu, et nad soovivad väljuda,» ütles anonüümseks jääda soovinud ülemaailmse investeerimispanga Aasia müügijuht Financial Timesile.

Credit Suisse'i aktsia oli täna kella 16.30 seisuga langenud 54,4 protsenti.