​Riik taotleb Eesti-Läti meretuulepargi hoonestusluba (1)

Margus  Martin
, ajakirjanik
Copy
Meretuulepark. Foto on illustreeriv.
Meretuulepark. Foto on illustreeriv. Foto: Andrus Karnau

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) esitas esmaspäeval tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) Eesti-Läti meretuulepargi projekti ELWIND Eesti mereala hoonestusloa taotluse, vahendab KIK oma pressiteates.

Hoonestusloa menetlusse võtmisega algatab TTJA keskkonnamõjude hindamise, mille käigus tellib KIK projekti eelarendamiseks vajalikud keskkonnauuringud.

«Kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks on meil vaja toota senisest oluliselt rohkem taastuvelektrit ning arvestada seejuures ka tulevikus suureneva elektritarbimisega. Meretuulepargid on seetõttu Eestile hädavajalikud ning on rõõmustav, et riigi poolt eelarendatav ELWINDi projekt on jõudmas järgmisesse faasi, viies meid sammukese lähemale kohaliku, odavama ja keskkonnasõbralikuma energiatootmisega tuleviku kindlustamisele,» lausus majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Taotlusega küsib riik hoonestusõigust Eesti merealale kuni 1000 MW suuruse ELWINDi tuulepargi rajamiseks. Taotletava mereala pindala on 194,11 km2 ning ala jääb lähimast punktist Saaremaast enam kui kümne kilomeetri kaugusele. Sõltuvalt projekti lõplikust suurusest ja tuulegeneraatorite valikust hakkavad alal elektrienergiat tootma 20-50 kaasaegset meretuulikut.

Taotluse kohaselt soovib riik projekti eelarendajana liituda Lääne-Saaremaale rajatava 330 kV põhivõrgu alajaamaga.

«Täna ei ole veel Saaremaal 330 kV pingeastmega elektrivõrku, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium täpsustas 2022. aasta oktoobris omaniku ootusi Eesti põhivõrgu operaatorile Elering ning seadis ülesandeks alustada esimesel võimalusel põhivõrgu 330 kV ühenduse planeerimist Saaremaale, et võimaldada Eesti merealaplaneeringuga kehtestatud tuuleenergeetika arendusaladele planeeritavate avameretuuleparkide ühendamine Eesti elektrisüsteemiga,» selgitas KIKi ELWINDi projektijuht Tõnn Tuvikene.

«Elering on väljastanud tehnilised tingimused planeeritava ELWIND-i Eesti ala meretuulepargi liitmiseks põhivõrguga, kus kirjeldatakse lisaks vajalikud investeeringud sellise liitumisvõimekuse tekitamiseks Saaremaale.»

Projekti raames teevad Eesti ja Läti riik aladele vajalikud ettevalmistustööd ning seejärel korraldavad hoonestuslubadele enampakkumised. Eestis on läbi viidud uuringute ja analüüside põhjal sobilikuks arendusalaks Sõrve säärest läände jääv mereala, kus on tuuleenergia tootmiseks head olud. Läti merealal asub ühisprojekti tuulepargi ala Kurzeme piirkonnas Liepaja ja Ventspilsi vahel rannikust eemal.

Projektiga soovivad Eesti ja Läti riik aidata kaasa rohepöörde kiiremale toimumisele, soodustades selleks taastuvenergia turule tulekut. See aitab omakorda stabiliseerida ja muuta taskukohasemaks elektrienergia hinda kogu regioonis, suurendada riikide varustuskindlust ja tugevdada energiajulgeolekut. Projekti hübriidlahendus, kus tuuleenergia tootmine toimub üheaegselt nii Eesti kui ka Läti merealal ja toodetav elektrienergia saab vastavalt turuolukorrale liikuda mõlema riigi elektrivõrku, teeb ELWINDist regiooni unikaalse energiasõltumatuse projekti.

Eesti merealaplaneeringu raames välja töötatud mereala majandusliku kasu mudeli alusel tekitab ELWINDi projekti realiseerumine Eestile hinnanguliselt kuni 50–100 miljonit eurot riigitulu aastas ning loob ligikaudu 70 kuni 100 otsest pikaajalist kohalikku töökohta, lisaks tuhandeid töökohti Eestis ja Euroopas tuulepargi komponentide valmistamisel ja paigaldamisel.

ELWINDi projekti viivad ellu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Läti majandusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Läti investeerimis- ja arenguagentuur.

Eesti-Läti meretuulepargi projekti infoga saab tutvuda ELWINDi kodulehel.

Tagasi üles