:format(webp)/nginx/o/2012/03/14/1011750t1ha7fe.jpg)
USA, Euroopa Liit ja Jaapan ühendasid jõud, et murda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vahendusel Hiina kontroll maailma haruldaste muldmetallide varude üle, mis on üliolulised kõrgtehnoloogia tootmises.
USA, EL ja Jaapan kutsuvad Hiina haruldaste muldmetallide pärast vaibale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rikaste riikide harukordne ühisaktsioon, mille USA president Barack Obama eile isiklikult välja kuulutas, rõhutab nii poliitilist kui ärialast vajadust astuda vastu Pekingi kaubandustavadele.
Obama ütles, et USA ei otsi ega soovi konflikti Hiinaga, kuid ei kõhkle vajadusel ka kohtuteed jalge alla võtmast.
«Me eelistame dialoogi... aga kui vaja, siis ma asun tegudele – kui meie töötajaid ja ettevõtteid koheldakse ebaõiglaselt,» ütles ta.
Hiina toodab enam kui 90 protsenti haruldastest muldmetallidest maailmas. Tegemist on 17 elemendiga, mida kasutatakse terve trobikonna toodete valmistamisel alates relvadest kuni BlackBerrydeni.
Hiina surmahaare globaalsete varude üle pani häirekellad helisema juba 2010. aastal, kui Peking pärast diplomaatilist ragistamist Tokyoga ekspordikraanid mõneks ajaks kinni keeras.
Toormetootjate ekspordipiirangud – mis kriitikute väitel kujutavad endast ebaõiglast nippi kodumaiste ettevõtete toetamiseks – on üks maailmakaubanduse vastakamaid küsimusi.
Jaanuaris said EL ja USA WTOs Hiina üle lõpliku võidu teiste maavarade ekspordipiirangute vallas – otsus, millest lähtuvalt on lihtsam minna ka haruldaste muldmetallide lahingusse.
Hiinal on nüüd 60 päeva aega, et haruldaste muldmetallide diil ümber arutada, enne kui EL, USA ja Jaapan paluvad WTO-l panna kokku juriidilise töörühma, mis asjaga tegelema hakkab. Ja võib kuulutada välja kaubandussanktsioonid.
Eilse seisuga lükkas Peking väited ümber ja ütles, et «kavatseb jätkata haruldaste muldmetallide ekspordi efektiivset majandamist lähtuvalt WTO reeglitest». Välisministeeriumi sõnutsi loodab Hiina, et «teised riigid, kus on haruldaste muldmetallide varusid, hakkavad neid samuti aktiivselt kasutama, et jagada ühiselt globaalset haruldaste muldmetallide tarnete koormat».
Konkreetsemaid kommentaare võis lugeda riikliku meediaagentuuri Xinhua vahendusel: USA, ELi ja Jaapani samm on «läbimõtlematu ja ebaõiglane», ütles agentuur ja lisas, et «see võib kahjustada majandussuhteid maailma suurima ja suuruselt teise majanduse vahel».
Ühtselt ja koordineeritult tegutsedes loodavad Brüssel, Washington ja Tokyo ilmselt vältida Hiina kättemaksu – nagu aastal 2010, kui katkes haruldaste muldmetallide ekport Jaapanisse.
Viimaste aastatega on globaalsed haruldaste muldmatellide hinnad järsult langenud, kuna tootmisvõimsust on lisatud ka mujal, sealhulgas USAs ja Austraalias. Kuid USA ametnikud ütlesid, et WTO otsus hoiaks ära võimaluse, et Hiina tulevikus taas globaalseid tarneid kägistama hakkab.
ELi kaubandusvolinik Karel De Gucht väljendas eile nördimust, et Hiina ei ole pärast WTO jaanuarikuist maavarade-otsust haruldaste muldmetallide küsimusega tegemist teinud. «See ei jäta meile muud võimalust, kui taas Hiina eksporditavadele väljakutse esitada,» ütles ta.
De Gucht ja teised ELi ametnikud on sunnitud turnima otsekui mööda nööri.
Ühelt poolt pommitavad Euroopa ettevõtted neid kaebustega, et neilt nõutakse haruldaste muldmetallide eest kaks korda kõrgemat hinda kui konkurentidelt Hiinas. Teiselt poolt tuleb aga paluda Pekingit appi euroala võlakriisi lahendama.
Hiina ütleb, et ekspordipiirangud on osa kampaaniast ebaseaduslike kaevanduste vastu. Peking on karmistanud kontrolli kodumaise kaevandamise üle ning pannud paika tootmisvõimsuse lae – kuigi selliste meetmete jõustamine käib eri provintsides väga erinevalt.
Copyright The Financial Times Limited 2012