/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/26/14509347t1h9bf5.jpg)
Eesti ühistransport ei suuda pakkuda väärilist konkurentsi isiklikule autole. Selle muutmiseks oleks vaja alustada ühistranspordi juhtimise muutmisega, leiab Elroni juht Lauri Betlem.
Lauri Betlem: ühistranspordi juhtimist tuleb muuta (2)
«Riiklikus transpordi ja liikuvuse arengukavas on eesmärgiks seatud, et aastal 2035 on riigis jalgsi, ratta või ühistranspordiga tööl käivate inimeste osakaal minimaalselt 55 protsenti. Reaalsus on paraku vastupidine – osakaal on järjepidevalt langenud ja on täna 34 protsendi lähedal. Samas on auto kasutus igapäevasteks sõitudeks järjepidevalt kasvanud – ühistransport sellisena nagu täna ei suuda konkureerida isikliku autoga,» nentis Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem.
Ta selgitas, et ühistranspordi konkurentsivõimeliseks muutmisel tuleb hakata pihta sektori juhtimise reformimisest.
«Selleks, et kohalike omavalitsuste siseliinid, maakonnabussid, Elroni rongid, nõudepõhine transport ja elanike kergliiklusvõimalused ühe süsteemina tööle panna, on vaja tsentraalset planeerimist. Riiklikus arengukavas on vajalikud tegevused suurepäraselt kirjeldatud, kuid vaja on arengukava elluviimise eest konkreetset vastutajat, kes koos vastutusega omaks ka poliitilist mandaati ja tegelikku võimu ning vahendeid ümberkorralduste tegemiseks,» sõnas Betlem.
Sarnaselt liikuvusekspertidega näeb ka Elron, et isikliku autoga konkureeriva ja seejuures efektiivse ning keskkonnasõbraliku üle-eestilise ühistranspordi selgrooks on hea ligipääsetavusega, tiheda sõiduplaaniga ning kiire ja mugav reisirongiliiklus.
Riikliku arengukava kõige selgemini mõõdetav eesmärk on, et aastal 2035 teenindataks rongidega minimaalselt 20 miljonit reisijat – see tähendab, et 12 aastaga peaks rongireisijate arv kasvama 3 korda.
«Täiendavate uute rongide kasutuselevõtt on teenuse võimaldamise aluseks, kuid sugugi mitte piisav, et tänased autokasutajad ronge eelistama saada,» nentis Betlem ja lisas, et keskenduma peaks kogu reisile alguspunktist sihtpunkti, millest rongisõit on reeglina vaid üks osa.
«Parendama peame kõiki teekonnaosi. Rongijaamad vajavad kvaliteedihüpet, et ühilduvus muude transpordiviisidega oleks mugav ja sujuv,» lisas Elroni juhatuse esimees.
Elroni uuringu järgi ootab 40 protsenti rongiga reisijatest paremaid kergliiklusteid jaamani ja peatustesse kvaliteetsemaid rattaparklaid.
«Jaamalähedased autoparklad on juba täna täis ning bussi-, trammi- või trollipeatused asuvad sageli rongijaamade suhtes ebamõistlikus kauguses. Reisijad kurdavad perroonidel vihma ja tuule eest varjumise võimaluse puudumise üle ja selged viidad ning elektrooniline infojagamine rongide väljumiste ja saabumiste kohta võiks igas jaamas olla hügieenitase. Lisaks Ülemiste Rail Balticu terminali ehitusele tuleks mõelda sarnase ühistranspordikeskuse rajamisele ka Tartusse,» tõi Betlem esile.
Elroni juhatuse esimees lisas, et kõige vähem aeganõudvam oleks kehtestada kõigile ühistranspordivahenditele ühtne piletisüsteem, et reisijal oleks võimalus sõita ühe piletiga kogu oma reisi vältel. Näiteks alustada sõitu maakonnabussiga, sealt edasi reisida rongiga ja viimase lõigu, kasutades näiteks linnasisest trammi, bussi või hoopis nõudepõhist ühistransporti.
«Elronil on tellitud 16 uut rongi, millega saame EVR taristuehituse valmides alates 2025. aastast hakata liiklussagedust järk-järgult tõstma. Infraehituse tulemusel kasvavad ka ühenduskiirused märkimisväärselt. Kui saaksime ka muud transpordiliigid rongiliiklusega paremini ühildatud, oleks kvaliteedihüpe juba märkimisväärne,» avaldas Betlem lootust.
Ta nentis, et paralleelselt kiiruste ja sageduse kasvuga ei saa ära unustada, et arendada on vaja ka raudteeturvalisust ning investeerida igal aastal liiklusohutusse.
«Kõik raudtee ülesõidud ja ülekäigukohad Eestis tuleks varustada minimaalselt tõkkepuudega ning tihedama liiklusega kohad peavad kindlasti saama kahetasandilisteks – nii on tagatud kõikide liikluses osalejate parem turvalisus,» rõhutas Betlem.
Kuna riik on seni seadnud sihte aastani 2035, siis peaks Betlemi hinnangul näiteks raudteetaristu rajamise ajakulu ja kapitaliintensiivsust arvestades juba täna mõtlema ka pikema plaani peale.
Elroni juhatuse esimees soovitas uuel valitsusel juba täna arutleda ja töösse suunata küsimused, milline võiks olla meie ühistransport aastal 2050, kas vajame riiklikke või regionaalseid eriplaneeringuid ning milliseid investeeringuid on vaja, et eesmärgini jõuda.
«Mida pikema perspektiiviga on visioon, seda paremini saab juhtida ka teostust, eelarvet ning eesmärkide täitumist,» lisas Betlem.