/nginx/o/2022/12/01/14996488t1hd193.jpg)
Üürile andjad keelduvad sageli üürnikele sissekirjutust võimaldamast, andmata aru, et selline keeld on õigustühine ja sellist piirangut seada ei saa. Paljud omanikud ei tea, mida sissekirjutus tänasel päeval tähendab või soovivad keeldumisega varjata üüritulu teenimist.
Julia oli just leidnud korteri, kuhu perenaine lubas võtta ka lemmiklooma, leping oli ülevaatamiseks saadetud ning lepingu allkirjastamine ja võtmete üleandmine kokku lepitud. Paraku selleni ei jõutud, sest perenaisele ei meeldinud soov saada sissekirjutus.
«90 protsendil juhtudest on selle taga ikka maksuasjad,» ütleb tehingut vahendanud 25-aastase staažiga maakler, kes palub nime mitte avaldada. «Olen selgitanud küll, et kui see on teie ainuke sissetulek, siis saate selle maksuvaba tuluna kätte, kui teil on vaja remonti teha, saate need kulud maha arvata, aga inimesed ütlevad, et see on liiga keeruline.»
Maksudest hoidumise kõrval elab inimestes veel nõukaajast pärit arusaam sissekirjutusest, mis annab üürnikule õigused sellele elamispinnale ja ei võimalda temast enam hiljem lahti saada.
Sissekirjutus ei ole nii kõva teema nagu nõukaajal ja omanik saab seda igal ajal ühepoolselt maha võtta.
1Partner kinnisvara juht Martin Vahter
1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on maakleri töö selgitada üürile andjale, et sissekirjutus ei kujuta mingit ohtu omanikule.
«Sissekirjutus ei ole nii kõva teema nagu nõukaajal ja omanik saab seda igal ajal ühepoolselt maha võtta,» kinnitas Vahter.
Teisest küljest oleks sissekirjutuse ühepoolne lõpetamine sama, mis elektri väljalülitamine – sellega kisuks lihtsalt tüli, leidis Vahter.
Vahteri sõnul on üürilevõtjatele vaja sissekirjutust eelkõige toetuste või soodustuste saamiseks ja vaikimisi on nende kinnisvarabürool sissekirjutus üüripakkumistes sees. Paljud kliendid seda aga ei soovi, sest see ei oma nende jaoks tähtsust.
«Üksik poissmees, kel pole lapsi, kes bussi ei kasuta – temal tõesti ei ole vaja sissekirjutust, kuid kui inimesel on lapsed, on vaja koolikohta ja bussis tasuta sõita, temale on sissekirjutus oluline,» rääkis Vahter.
Rahvastikuregistris olevad elukoha andmed on kohalikule omavalitsusele aluseks elukohajärgsete teenuste osutamisel, näiteks lasteaia- ja koolikoha määramisel, maksude laekumisel, valimistel, rahvaloendustel ja mujal. Seaduse kohaselt on inimesel alaliselt teise elukohta elama asumise korral 14 päeva jooksul kohustus esitada rahvastikuregistrisse kandmiseks oma uue elukoha aadress.
«Kuna elukoha registreerimine on seadusest tulenev kohustus, siis ei ole omanikul õigust takistada tema ruumis elaval isikul elukoha registreerimist,» ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kristiina Randmäe. «Kui isik enam omanikule kuuluvas ruumis ei ela, siis on tal kohustus oma elukoht rahvastikuregistris muuta. Juhul kui ta selle tegemata jätab, siis on omanikul õigus esitada avaldus selle isiku elukoha lõpetamiseks.»
Kuna elukoha registreerimine on seadusest tulenev kohustus, siis ei ole omanikul õigust takistada tema ruumis elaval isikul elukoha registreerimist.
Kristiina Randmäe
Üürilepingusse pandud või muul viisil edastatud elukoha registreerimise piirang on seadusega vastuolus ja seega tühine, kui isikul on olemas üürilepingust tulenev ruumi kasutamise õigus. Üürilepingu olemasolul saab üürnik elukoha registreerida selle alusel ning eraldi omaniku nõusolekut ei küsita ka juhul, kui omanik ei nõustu üürilepingu alusel üürniku elukoha registreerimisega. Samuti on võimalik elukoht registreerida omaniku nõusolekuta ruumi täpsusega kohaliku omavalitsuse algatusel juhul, kui isik sellel aadressil elab ja omavalitsus on selle kindlaks teinud.
«Olukorras, kus omanik ei anna nõusolekut ja isik tegelikult elab omanikule kuuluval kinnistul, siis võib kohaliku omavalitsuse üksus elukoha registreerida KOVi algatusel kaalutlusotsusega,» ütles siseministeeriumi ametnik. «Tegemist on rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis ette nähtud võimalusega viia isiku tegeliku elukoha andmed vastavusse registri andmetega. Seda on võimalik kasutada ka juhtudel, kui omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, aga isik seal aadressil tegelikult elab – näiteks pärimismenetluse ajal või vallasvara puhul.»
Rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel.
