«Üksik poissmees, kel pole lapsi, kes bussi ei kasuta – temal tõesti ei ole vaja sissekirjutust, kuid kui inimesel on lapsed, on vaja koolikohta ja bussis tasuta sõita, temale on sissekirjutus oluline,» rääkis Vahter.
Rahvastikuregistris olevad elukoha andmed on kohalikule omavalitsusele aluseks elukohajärgsete teenuste osutamisel, näiteks lasteaia- ja koolikoha määramisel, maksude laekumisel, valimistel, rahvaloendustel ja mujal. Seaduse kohaselt on inimesel alaliselt teise elukohta elama asumise korral 14 päeva jooksul kohustus esitada rahvastikuregistrisse kandmiseks oma uue elukoha aadress.
Omanik ei saa keelata
«Kuna elukoha registreerimine on seadusest tulenev kohustus, siis ei ole omanikul õigust takistada tema ruumis elaval isikul elukoha registreerimist,» ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kristiina Randmäe. «Kui isik enam omanikule kuuluvas ruumis ei ela, siis on tal kohustus oma elukoht rahvastikuregistris muuta. Juhul kui ta selle tegemata jätab, siis on omanikul õigus esitada avaldus selle isiku elukoha lõpetamiseks.»
Kuna elukoha registreerimine on seadusest tulenev kohustus, siis ei ole omanikul õigust takistada tema ruumis elaval isikul elukoha registreerimist.
Kristiina Randmäe
Üürilepingusse pandud või muul viisil edastatud elukoha registreerimise piirang on seadusega vastuolus ja seega tühine, kui isikul on olemas üürilepingust tulenev ruumi kasutamise õigus. Üürilepingu olemasolul saab üürnik elukoha registreerida selle alusel ning eraldi omaniku nõusolekut ei küsita ka juhul, kui omanik ei nõustu üürilepingu alusel üürniku elukoha registreerimisega. Samuti on võimalik elukoht registreerida omaniku nõusolekuta ruumi täpsusega kohaliku omavalitsuse algatusel juhul, kui isik sellel aadressil elab ja omavalitsus on selle kindlaks teinud.
«Olukorras, kus omanik ei anna nõusolekut ja isik tegelikult elab omanikule kuuluval kinnistul, siis võib kohaliku omavalitsuse üksus elukoha registreerida KOVi algatusel kaalutlusotsusega,» ütles siseministeeriumi ametnik. «Tegemist on rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis ette nähtud võimalusega viia isiku tegeliku elukoha andmed vastavusse registri andmetega. Seda on võimalik kasutada ka juhtudel, kui omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, aga isik seal aadressil tegelikult elab – näiteks pärimismenetluse ajal või vallasvara puhul.»
Rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel.