:format(webp)/nginx/o/2023/03/17/15203672t1h0c3d.jpg)
42 protsenti töötajatest leiab, et tööandja ei toeta nende vaimset tervist, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 9200 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlastega uuriti, kas ja mida tehakse Eesti organisatsioonides töötajate vaimse tervise toetamiseks.
Ligi kahe kolmandiku (64%) töötajate jaoks on oluline tööandja tugi vaimse tervisega seotud muredega toimetulekul, samas ligi pooled töötajad (42%) ei tunneta, et tööandja nende vaimset tervist toetaks.
«Võrreldes tööandjate ja töötajate vastuseid vaimse tervise toetamise küsimusele, näeme üsna suuri erinevusi. Näib, et tööandjate head kavatsused ei jõua alati kõigi töötajateni,» tõi uuringust esile Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Kui tööandjate küsitlusele vastajatest märkis enamik (82%), et organisatsioonis mingeid tegevusi töötajate vaimse tervise toetamiseks tehakse, siis töötajatest tunnetab tööandja tuge vaimsele tervisele 68% ja ülejäänud ei tea nimetada ühtegi tegevust, mida tööandja sellel suunal teeks.
CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler tõi uuringust esile, et vaimse tervise toetamine on olulisem juhtidele ja tippspetsialistidele, vähem tähtis aga lihtsama töö tegijatele. «Uuringu tulemustest näeme veel, et ka kodukontoris töötavad inimesed vajavad rohkem tööandja tuge vaimse tervise toetamisel, mida on hübriidset töökorraldust luues oluline meeles pidada,» ütles ta.
Tööandja tuge töötajate vaimsele tervisele pidasid sagedamini oluliseks pangandussektori töötajad (80%), transpordi ja põllumajanduse valdkondade töötajatest pidasid seda tähtsaks märksa vähem inimesi (50% ja 52%). Lisaks pangandustöötajatele on vaimse tervise toetamine keskmisest olulisem ka personali-, haridus- ja sotsiaaltöö valdkondades töötavatele inimestele.
Töötajatelt küsiti, milliseid tundeid ja olukordi on nad viimase kuu jooksul seoses tööga tundnud. Tööl igapäevaselt kogetu on tihedalt seotud sellega, milline on töötajate üldine rahulolu, motiveeritus ja tööturukäitumine.
Tööl sageli meeldivaid emotsioone kogevad töötajad on oma tööga rohkem rahul, neile meeldib nende töö ja nad on motiveeritud seda hästi tegema. Ebameeldivate tunnete kogemine tööl vähendab rahulolu ja motiveeritust ning paneb mõtlema töökoha vahetamise peale.
Vastusevariantides loetletud tunnetest kogesid küsitluses osalenud töötajad kõige sagedamini väsimust ja liigsest töökoormusest tingitud stressi, mida on tööl sageli kogenud vastavalt 37 ja 23 protsenti töötajatest.
Iga viies töötaja on sageli töö pärast häiritud ja närviline ning 19 protsenti vastanutest tõi välja, et nad on tihti tundnud, et ei suuda end töömuredest välja lülitada.
Harvem kogevad töötajad tõrjutust ja seda, et nad ei saa oma tööga hakkama.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)