Kokaiini toodetakse maailmas rohkem kui kunagi varem

Kokaiin. Pilt on illustratiivne. Foto: Revierfoto

Koka kasvatamine jõudis rekordtasemele, tõustes aastatel 2020 kuni 2021 35 protsenti, selgus neljapäeval avaldatud ÜRO aruandest, mille kohaselt on Kagu-Euroopas ja Aafrikas tekkinud uued kokaiinikaubanduse sõlmpunktid.

Boliivia, Colombia ja Peruu, kes on ajalooliselt domineerinud kokalehtede tootmist, kasvatasid kokat 2021. aastal kokku rohkem kui 300 000 hektaril, teatas Viinis asuv ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC).

Kokaiini ülemaailmne tootmine jõudis 2020. aastal hinnanguliselt 2000 tonnini, jätkates tootmise järsku tõusu, mis algas 2014. aastal, mil kogusumma oli vähem kui pool tänasest, öeldi aruandes.

Covid-19 pandeemiast põhjustatud ajutised häired ülemaailmsetel uimastiturgudel ei mõjutanud seega pikemaajalisi suundumusi, kuna ülemaailmne kokaiini pakkumine on kasvanud rekordtasemele, mida toetab kasvav nõudlus.

Kuigi kasutajate arvu pidev kasv on osaliselt tingitud elanikkonna kasvust, näitab aruanne ka kokaiini tarbimise leviku suurenemist.

Nõudlus narkootikumi järele, mida müüakse umbes 70 euro eest grammi, on endiselt koondunud jõukate elanike sekka Ameerikas ja Euroopas.

Kokaiinikaubanduse peamiste transiiditsoonidena kasutatakse tänapäeval samas üha enam Kesk- ja Lääne-Aafrikat.

Muutused on toimunud ka Euroopa transiidis. Põhjamere sadamad, nagu Rotterdam ja Hamburg, on varjutanud Lääne-Euroopasse saabuva kokaiini traditsioonilised sisenemiskohad Hispaanias ja Portugalis.

Aruandes märgitakse ka, et Venemaa sõda Ukrainas on mõjutanud uimastikaubanduse marsruute.

«On tõenäoline, et välismaised kuritegelikud rühmitused, kes varem kasutasid Ukraina sadamaid, et vältida kontrolli Lääne-Euroopas, on oma tegevuse üle viinud teistesse Musta mere sadamatesse Rumeenias või Bulgaarias,» ütles UNODC.