Finantsinspektsioon: Eesti pankadel pole märkimisväärseid seoseid Credit Suisse'iga

Investorid ei kipu hoiuste raha Credit Suisse parkima Foto: Reuters/ScanPix

Finantsinspektsioon jälgib tähelepanelikult Credit Suisse'iga toimuvat, kuid Eestis tegutsevatel pankadel pole sellega märkimisväärseid seoseid, kommenteeris finantsinspektsioon.

Eesti pangandus on stabiilne, konservatiivse äriplaaniga, püsiva tulubaasiga, hästi juhitud, kõrgelt kapitaliseeritud ja suurte puhvritega. See kaitseb hoiustajaid. Eesti pankadel on traditsiooniline ärimudel, meie pankade peamiseks tuluallikaks olev laenuportfell on väga kõrge kvaliteediga – mittetöötavad laenud (NPL) moodustavad 0,8% pankade laenuportfellist, mis on madalaim Euroopas. NPLide tase on Eesti panganduses ajalooliselt kõige madalamal tasemel.

Finantsinspektsioon nõudis koostöös Euroopa Keskpangaga 2022. aasta riskihindamise käigus pankadelt täiendavat omavahendite puhvrit, mis moodustas 1,7% varadest ehk 830 miljonit eurot. Pangad täitsid kõik kapitalinõuded varuga ning see võimaldab sektoris kanda märkimisväärseid kahjumeid, kui riskid peaksid realiseeruma.

Eesti pangandussektor on tervikuna hästi kapitaliseeritud. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv oli 2022. aasta lõpus 20,75%, mis on Euroopa üks kõrgemaid.

Pankade vastupanuvõimet riskidele suurendab kasumlik tegutsemine. 2022. aastal teenis sektor 583 miljonit eurot puhaskasumit, mis moodustab 1,2% pankade varadest. Jooksvalt teenitavad kasumid on esimeseks kaitsepuhvriks, mida on võimalik kasutada võimalike kahjude katteks.

Kuni 100 000-eurosed hoiused on Eesti pankades kindlustatud tagatisfondi poolt.