Euroopa Keskpank tõstis järsult intressimäärasid (1)
16. märts 2023, 15:27
Euroopa Keskpanga nõukogu jäi endale kindlaks ning tõstis intressimäärasid 50 baaspunkti võrra.
Keskpank teatas, et kuna inflatsioon püsib eeldatavalt liiga kiire liialt pika aja jooksul, siis tuleb ka inflatsioonimäära eesmärgiks seatud 2 protsendi juurde naasmiseks ka intressimäärasid tõsta.
EKP nõukogu otsustas tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 22. märtsist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00%.
Keskpank märkis teates, et suur ebakindlus kinnitab andmepõhise lähenemisviisi tähtsust EKP nõukogu intressimääraotsuste tegemisel. Need otsused sõltuvad nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust.
EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult turupingeid ja on valmis võtma vajalikke meetmeid, et säilitada hinna- ja finantsstabiilsus euroalal.
Prognoositust kiirem inflatsioon
EKP ekspertide hinnangul peaks inflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,3%, 2024. aastal 2,9% ja 2025. aastal 2,1%. Samal ajal on hinnasurve jätkuvalt tugev. Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, hoogustus inflatsioon veebruaris jätkuvalt.
EKP ekspertide hinnangul ulatub inflatsioon 2023. aastal keskmiselt 4,6%ni, mis on detsembri ettevaates prognoositust kiirem. Seejärel peaks inflatsioon aeglustuma 2024. aastal 2,5%ni ja 2025. aastal 2,2%ni sedamööda, kuidas varasematest tarnešokkidest ja majanduse taasavanemisest tingitud tõususurve taandub ning karmim rahapoliitika pärsib üha enam nõudlust.
Majanduskasv saab hoogu
Majanduskasvu 2023. aasta põhiprognoosi on korrigeeritud ülespoole keskmiselt 1,0%ni seoses energiahindade langusega ja majanduse suurema vastupanuvõimega keerulises rahvusvahelises keskkonnas. Seejärel peaks kasv EKP ekspertide hinnangul veelgi hoogustuma ja ulatuma nii 2024. kui ka 2025. aastal 1,6%ni. Seda toetavad vastupidav tööturg, kindlustunde paranemine ja reaalsete sissetulekute tõus.
Samal ajal jääb kasvu hoogustumine 2024. ja 2025. aastal rahapoliitika karmistumise tõttu loiumaks, kui prognoositi möödunud detsembri ettevaates.