/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/03/16/15201955t1h6281.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehituse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul ei nõustu Eesti kõigi Euroopa Parlamendi ettepanekutega ehitussektori kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
Ministeerium: Eesti ei nõustu sundrenoveerimise kavaga
Teisipäeval võttis Euroopa Parlament vastu oma seisukoha hoonete energiatõhususe eelnõu osas, mille eesmärk on vähendada 2030. aastaks oluliselt Euroopa Liidu ehitussektori kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist ning muuta see 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Eluhoonete energiatõhususe klass peaks 2030. aastaks olema vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D, seda skaalal A–G.
«Eesti ei saa nõustuda kõigi Euroopa Parlamendi ettepanekutega ning soovime hoida möödunud aastal kokku lepitud joont, mis annab riikidele rohkem paindlikkust ja arvestab riiklikke eripärasid. Eile [teisip. – toim.] kinnitatud parlamendi lähenemine, millega kolmepoolsetesse kõnelustusse liigutakse, on oluliselt ambitsioonikamad kui liikmesriikide vahel ja Nõukogu poolt kinnitatud lähenemine,» ütles Jaanisoo BNS-ile.
Ta osutas, et Euroopa Parlamendi plaani elluviimisel on mitmeid väljakutseid. «Üks oluline küsimus on kindlasti rahastus. Direktiivi eelnõu jõustumisel peab riik otsustama, milliste vahenditega saavutada kõigi hoonete praegusest kolm kuni viis korda suurem iga-aastane rekonstrueerimismaht,» selgitas Jaanisoo.
Renoveerimistempo peab olema ühtlane
Teise suurema väljakutsena tõi ta välja küsimuse, kuidas ehitusturg suurenevate renoveerimismahtudega kohaneda jõuab. «Renoveerimistempo kasv peab olema ühtlaselt jagunev ja järjepidev, et ehitusturg ja omanikud jõuaksid renoveerimise mahu kasvuga kohaneda. See on vajalik, et vältida väga suurt hinnatõusu ja tagada, et renoveerimistöid teevad hea võimekusega ettevõtjad,» toonitas asekantsler.
Ministeeriumi hinnangul tähendaks eluhoonete D-klassi energiatõhususe saavutamine aastaks 2033 Eesti puhul hinnanguliselt üle 2 miljardi euro suurust riigi tuge koduomanikele, millele peaks lisanduma veel omanike omafinantseering.
Eesti Omanike Keskliidu juhi Andry Krassi sõnul on hoonete energiatõhususe eesmärgid liiga ambitsioonikad ja neid pole plaanitud mahus tegelikkuses võimalik ellu viia. «Nõue puudutab ligikaudu 45–50 protsenti hoonefondist kõigis Euroopa Liidu riikides. Arvestades soovitatud erandeid ja kohandusi, tähendaks see praktikas, et umbes 40 protsenti kogu Euroopa Liidu hoonefondist renoveeritakse juba aastaks 2033. Asetades eelneva Eesti konteksti, tähendaks see, et kümne aasta jooksul tuleb renoveerida 350 000 kodu/elamut/korterelamut/elamuüksust,» märkis Krass esmaspäeval Eesti eurosaadikutele saadetud märgukirjas.
Lisaks sellele tuleb tema sõnul arvestada Ukraina sõjast ja energiakriisist tuleneva hüppelise ehitusmaterjalide hinnatõusuga ja kvalifitseeritud tööjõu puudumisega.
Jaanisoo möönis, et eesmärkide lõpliku sõnastuse osas on veel palju lahtisi küsimusi. «Hetkel pole üldse kindel, millise lõpliku kompromissini Euroopa Komisjon, Parlament ja Nõukogu vahe-eesmärkides jõuavad. Järgmise sammuna peavadki osapooled pidama põhjalikke läbirääkimisi ja jõudma kõikidele osapooltele, sealhulgas Eestile, sobiva kokkuleppeni,» selgitas asekantsler.