Tööandjalt väljamõistetud hüvitise suurus ei ole enam seotud toetustega

Raha, eurod rahakotis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

Alates 17. märtsist ei käsitle töövaidlusorgan tööandjalt töötaja kasuks väljamõistetud kompensatsiooni enam kahjuhüvitisena – seega ei mõjuta töötajale makstava hüvitise suurust enam riigi makstavad toetused ja hüvitised ning teise tööandja juurest saadud töötasu.

Praegu kehtiva töölepingu seaduse järgi võib tekkida olukord, kus töötaja asub kohe uue tööandja juures kõrgema palgaga tööle ja hüvitist ei saagi välja mõista, sest töötajal nagu ei teki alust kahjunõudeks. Seetõttu jääb seadust rikkunud tööandja sisuliselt karistuseta ning seaduse kohaselt talle väljamõistetav hüvitis on kaotanud esialgse mõtte.

Ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel on tulemusega rahul. «Töötaja ei pea edaspidi enam töövaidluskomisjonis või kohtus tõendama, millist kahju ta on töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu saanud. Piisab, kui töölepingu ülesütlemise tühisus on tuvastatud ning töövaidlusorgan mõistab tööandjalt välja hüvitise ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest. Maha ei arvestata sealt enam midagi.»

Muudatusettepaneku tegid tööandjad

Eestis loodi kohtupraktikaga olukord, kus töövaidluskomisjon ja kohus arvestasid töötajale ebaõiglaselt üles öeldud töölepingu eest mõistetud hüvitisest maha riigi poolt vahepealsel perioodil makstud toetused ning teise tööandja juurest saadud töötasu.

Ametiühingute arvates oli töölepingu seadus seetõttu Euroopa Sotsiaalhartaga vastuolus ning ametiühingute keskliit tegi eelmise aasta lõpus sotsiaalministeeriumile ettepaneku seaduse muutmiseks.

Sotsiaalministeerium reageeris AÜ saadetud märgukirjale ja koostas töölepinguseaduse 100. paragrahvi 5. lõike ja 109. paragrahvi 1. ja 2. lõike muutmise eelnõu.