Ehitusettevõtja: need on neli asja, mis hakkavad Eestis juhtuma, kui renoveerimisdirektiiv tuleb

Scandiumi korterid Foto: Margus Ansu

Scandium Kinnisvara OÜ innovatsioonijuht Kalle Aron tõi esile neli peamist asja, mis hakkavad Eestis juhtuma, kui Euroopa Liidu hoonete energatõhususe direktiiv võetakse vastu.

Osa poliitikuid ja organisatsioone on teinud seda seadust kommenteerides väga kriitilisi (peaaegu hüsteerilisi) avaldusi, väites, et renoveerimistempo mitmekordne suurendamine pole võimalik, ei jätku ehitajaid, materjale, inimestel raha, riigil toetust jne.

Ettevõtjad, tegusad korteriühistute esimehed/esinaised ja ka kõik ärksamad koduomanikud teavad tegelikult, et sellise suhtumise ja hädakisaga inimesed Kuule ei jõudnud, ei teinud Eestis omal ajal tiigrihüpet, maailmakoristuspäeva ega ühtegi muud suurt asja. Seega, vaatame direktiivi konstruktiivselt ja näeme selles suurt võimalust.

Tegu on ambitsioonika eesmärgiga, selles pole kahtlustki, kuid õigupoolest oli seda direktiivi tervele Euroopale ja Eestile sealhulgas väga-väga vaja.

Kritiseeritakse direktiivi kohustuslikkust

Maailmas toimivad ainult teatud asjad 100-protsendilise vabatahtlikkuse alusel. Kas mäletate veel, kui palju vastuseisu oli turvavöö kasutamisele? Tagaistmel tundus see nõue alguses täielik kosmos! Ja kui paljud inimesed käiks oma autoga korralisel tehnoülevaatlusel, kui poleks seaduse sundi? Ilma nende seadusteta oleks meie liikluses tossavad ja katkised, ühiskonnale ohtlikud autod. Nii nagu meil on praegu palju sisuliselt Õ-energiaklassi kortermaju, mille sisekliima on kehv selle elanikele endale, ja suur küttekulu CO2 mõttes, on suur probleem meie kliimale.

Me ju näeme, kuidas tänaval on mitu sama tüüpi kortermaja, kuid üks on korda tehtud, selle elanikud rahul ja rõõmsad, aga teised 2–3 maja kõrval on renoveerimata. Miks see nii on?

Korda tegemata majadel kas pole tegusat KÜ juhatust, kes viitsiks asja eest vedada, aga palju tõenäolisemalt ei saavutatud KÜ koosolekul enamust renoveerimise toetuseks ja pangalaenu võtmiseks. Paljud inimesed on lihtsalt selle vastu, niigi raha vähe, mina laenu ei taha... Nüüd on vähemasti renoveerimise toetajatel lisaargument: me PEAME oma maja korda tegema. Meil on see kohustus.

Lisaks tekib ka riigil kohustus suunata sinna rohkem raha. Seni kasseeriti sadu miljoneid saastekvootide müügist, aga anti näpuotsaga majade renoveerimiseks, mis on üks tõhusamaid CO2-heite vähendamise meetodeid üldse.

Mis juhtub direktiivi tõttu Eestis?

1. Suureneb renoveerimistoetuse maht, mis tuleb Euroopast. Tänu sellele saab palju rohkem KÜsid oma projektidega kiiremini edasi liikuda ega pea ainult ootama järgmise toetusvooru saabumist, kui KÜ esimees ei olnud nobedate näppude voorus piisavalt kiire.

2. Ehitajad saavad mahtude suhtes kindluse ja tekivad spetsialiseerunud ettevõtted. Seni oli pidev probleem, et kui oli KredExi voor, siis pidi aasta-poolteist tegema seitse päeva nädalas fassaaditöid ja kui need tehtud said, pidid spetsialistid minema Soome, üldehitajaks vms. See mõjus halvasti nii konkurentsile, hindadele kui ka kvaliteedile. Tänu spetsialiseerunud firmadele saavad ka mahud kasvada.

3. Riik peab suunama rohkem raha toetusteks. Kuid see raha jääb Eesti majandusse, kui ehitajad saavad palka, makstakse makse, siis see tuleb ringiga tagasi ka riigieelarvesse.

4. Majatehased saavad rohkem tööd fassaadielementide tootmisel. Ajal, mil majatehastel on Põhjamaade turg praegu suuresti ära kukkunud, on see väga oluline. Praegu käivad Eestis mitmes paigas katseprojektid, kus katsetatakse tehases toodetud seinaelementidega majade täielikku renoveerimist (esimene prototüüp tehti Tallinna Tehnikaülikooli kõrvale). Prototüübid on ka n-ö Tartu Annelinna tüüpi paneelmajade jt tüüpprojektide jaoks, mis peaks oluliselt vähendama objektil kuluvat tööaega ja suurendama aastaseid renoveerimismahte, jagades koormust ehitussektoris ühtlasemalt.

Tulles veel küsimuste juurde, siis tegelikult pole ka B- või A-klassi renoveerimine mingi ulme – see vajab vaid terviklikku lähenemist ja rohkem valmislahenduste pakkumist ehitusfirmadelt. KÜ juhatus ei pea suutma seda kõike ise välja mõelda. Paari aasta jooksul jõuame kindlasti sinna, kus KÜ lihtsalt ütleb, mis tüüpi paneelmaja neil on, ja neile tehakse standardne kompleksne pakkumus eri tasemel lahendustele. Protsess läheb kiiremaks ja ka palju kulutõhusamaks, kui see on seni olnud.

Ma ei usu, et kusagil Eestis hakatakse vanu kortermaju massiliselt kokku lükkama. Kui seal on elanikud sees, siis on renoveerida ikkagi tunduvalt soodsam kui hakata nullist uut maja ehitama. Kolhoosikeskuse kaheksa korteriga maja kõrval sellist alternatiivi ka muidugi pole.

Kui kiiresti teeb odavam küttehind maja renoveerimise hinna tasa?

Mul on isiklikult 39-ruutmeetrine üürikorter Mustamäel Vilde teel ja sama suur üürikorter Koplis Amburi tänaval. Vilde on renoveeritud, Amburi mitte. Talvel oli arvel näidatud küttekulu erinevus nii MWh-des kui ka rahaliselt üle kahekordne! Seega majanduslikult tasub renoveerimine ennast alati ära. Üldjuhul saab võetava pangalaenu sättida nii, et summa summarum kommunaalide kulu aasta lõikes ei suurene, lihtsalt maja tehakse korda ja küttearvest tekkiv säästetud raha liigub pangalaenu tagastamiseks.

Samas on maja korras, sisekliima paranenud, toas soe ja kinnisvara väärtus suurenenud. See on elaniku vaade.

Riigi vaatest jääb aga rohkem raha Eestisse, mille eest ei pea ostma nii palju gaasi (pole ju vahet, kas see tuleb Venemaalt või USAst), raha liigub ikkagi majandusest välja.