/nginx/o/2023/03/02/15174435t1h0a54.jpg)
«Minu osalus HansaMatrixis ulatub Macro Riga Ltd kaudu umbes 20 protsendini, mille olen otsustanud vabatahtliku ostupakkumise käigus müüa,» kommenteeris HansaMatrixi asutaja ja suurim aktsionär ning Lightspace Technologiesi asutaja ja tegevjuht Ilmārs Osmanis.
Osmanis ütles, et on HansaMatrixi kasvatamisse panustanud rohkem kui 20 aastat – nii investeeringute kui ka asutajana tehtud tööga – ning ostupakkumine annab talle nüüd hea võimaluse ärist väljuda.
«Minu hinnangul kirjeldab praegust müügivõimalust hästi ütlus «parem varblane käes kui tuvi katusel». Praeguses turuolukorras pean paremaks realiseerida väärtust kui loota tulevikus millelegi, mis võib, aga võib ka mitte juhtuda,» kommenteeris ta.
Ta rõhutas, et arvesse tuleb võtta ka globaalset sentimenti ja aktsiaturgudel valitsevat pessimismi: tõusvate energiahindade ja kõrge inflatsiooni kombinatsioon mõjutab ka kapitaliturgusid.
«HansaMatrixi võimalikule kasvule on kahjuks avaldamas vastupanu kaks tegurit,» selgitas Osmanis. «Esiteks ei ole ettevõtte aktsiahinna areng börsil viimase kahe aasta jooksul pärast Covid-19 pandeemiat olnud julgustav. Kapitalituru investorid on hinnanud ettevõtet oodatust madalamalt. Selle vastu ei saa midagi ette võtta. Teiseks on USA idufirmade jaoks praegu keerulised ajad ning tegevuse jätkamiseks rahastamise kaasamine on osutumas keeruliseks.»
Osmanise sõnul ei mõjuta raskused ainult idufirmasid endid, vaid ka neisse investeerivaid investeerimisfonde. Fondid on sunnitud oma investeerimisportfelli väärtust ümber hindama ja neil ei ole enam investeeringute jätkamiseks nii palju argumente kui varem, märkis ta.
«BaltCapi ülevõtmispakkumine ja sellega seotud plaan ettevõte börsilt kõrvaldada on mõistetav ja selles on julget äriloogikat,» hindas ta.
HansaMatrix tuli börsile 2016. aastal. Toona oli tegemist esimese ettevõttega, kes pärast 10-aastast vaheaega Riia börsile läks ja neil õnnestus edasiseks arenguks vajalik kapital kaasata. Praegu aga ei ole Osmanise sõnul börsil piisavalt kapitali ja Balti turg ei hinda ka tootmisettevõtteid – see on ka takistuseks uute investeeringute kaasamisel.
«Maailma kontekstis on see tavaline, et ettevõtted otsustavad arengu teatud etapil reguleeritud turgudele siseneda ja sealt ka mõne aja pärast lahkuda,» lisas ta.
«Ma loodan, et see võimaldab HansaMatrixil keskenduda pikemaajalisele arengule, annab suurema vabaduse otsuste tegemisel ja muudab juhtimist agressiivsemaks. Eriti praegu, kui on tekkinud laiem suundumus tuua tootmine Aasiast Euroopasse tagasi,» ütles ta.
Erakapitalifondi BaltCap ja selle tütarettevõtte Emsco tehtud vabatahtlik aktsiate ostupakkumine on institutsionaalsetele ja jaeinvestoritele hea võimalus müüa oma HansaMatrixi aktsiaid, leiab Osmanis. «Arvestades nii elektroonika tööstusharu kui ka globaalseid suundumusi on minu jaoks pakutav hind mõistlik,» võttis ta teema kokku.
BaltCapi tütarettevõtte Emsco viib alates 2. märtsist läbi vabatahtliku aktsiate ostupakkumise HansaMatrixi aktsiate soetamiseks hinnaga 8,50 eurot aktsia kohta. Pakkumine annab HansaMatrixi aktsionäridele võimaluse müüa oma aktsiaid atraktiivselt hinnatasemelt 30 päeva jooksul kuni 31. märtsini.
BaltCapi vabatahtlik ostupakkumine on 22 protsenti kõrgem HansaMatrixi aktsia kauplemishinnast 2022. aasta lõpus ning 12 protsenti kõrgem kui vahetult enne pakkumishinna avalikustamist 16. veebruaril.
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)