Eeskätt väikeettevõtteid rahastava Finora Panga värske analüüsi kohaselt on Ukraina sõja majandusmõju pannud Eesti ettevõtjaid otsima finantstuge, aga samal ajal jätkub arendusprojektide elluviimine ning väikeettevõtjate seas valitseb pigem optimism.
Finora Pank viis äriklientide seas läbi kvalitatiivse uuringu, et tuvastada, kas ja kuidas on Ukraina sõda ning kaasnenud majandussurutis mõjutanud Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete arenguplaane.
Analüüsist selgus, et alanud sõda ning kaasnenud ebakindlus selgelt mõjutas Eesti väikeettevõtjate otsuseid. «Järsult muutus olulisemaks laovarude suurendamine, seda eriti ehitusvaldkonnas. Samuti pani klientide maksete pikk ooteaeg ning hilinemine paljud ettevõtjad pinge alla, tekkis puudus käibevahenditest, et maksta palka, soetada materjale ning üldiselt tegevust jätkata,» tõi välja Finora Panga krediidijuht Anoly Gilden.
«Väikeettevõtete puhul oli märgata tendentsi, et kardeti raskustesse sattunud suure kliendi poolt nurkasurumist.»
«Väikeettevõtete puhul oli märgata tendentsi, et kardeti raskustesse sattunud suure kliendi poolt nurkasurumist. Väikesele tarnijale maksmisega viivitamine või üldse ärisuhte lõpetamine viimaseid arveid maksmata võib mõnele näiteks välismaisele suurfirmale olla ebaeetiline, aga kriisis paraku vähim halb valik. Samas võib selline olukord osutuda Eesti väikeettevõttele elu ja surma küsimuseks. Siiski tundub, et sellised hirmud on olnud pigem suuremad kui tegelik elu,» analüüsis Gilden.
«Siin klapivad järeldused ka näiteks Euroopa Komisjoni andmetega novembrist, mille kohaselt oli Eesti majandususalduse indikaator madalam nii pikaajalisest keskmisest kui ka eelmise novembri näitajast,» lisas krediidijuht.
Samal ajal pole muutunud majanduskeskkond Gildeni sõnul siiski Eesti väikeettevõtjate tegevust halvanud ning majandusharude sisemine loogika mõjutab tegevust rohkem kui sõjast tulenenud erakorralised asjaolud.
«Ettevõtjate käitumine ja rahastusvõimaluste otsimine on ka viimase 12 kuu jooksul järginud suures pildis endiselt tavalisi sektori tipphooaegu ning muid majandusaasta mustreid. Samuti on selge vahe ettevõtjate hoiakute vahel, kellel on 2008. aastal alanud suure majanduslanguse kogemus ning kellel mitte. Esimesed lülitusid kohe kiiresti niiöelda kriisirežiimile, ärevus ja ülekaalukalt mustade stsenaariumite nägemine iseloomustas pigem viimaseid,» selgitas krediidijuht.
«Eelmisel aastal oli ohumärke, näiteks alles hiljuti alustanud ettevõtete poolt faktooringu otsimine oli signaal ebakindlusest ja pigem võitlusest maksejõuliseks jäämise nimel. Aga praegu vajab lõviosa klientidest lisaraha mitte aukude lappimiseks, vaid arendusteks. On nii realistlikult ambitsioonikaid plaane kui ka kindlustunnet nende rahastamiseks ja elluviimiseks,» rääkis Gilden.
«Eesti Panga statistika kohaselt on Eesti majanduses tervikuna ettevõtete kasumid viimasel ajal kasvanud. Samas vestlused väike- ja keskmiste ettevõtjatega viitavad, et sõja majandusmõjude välk selgest taevast on leidnud ühe piksevarda just nende kasumites ja rahapuhvrites – need näivad olevat kahanenud. Jääb mulje, et vähemalt osad Eesti väikeettevõtjad ja omanikud on võtnud Ukraina sõja majanduslöögi suuresti enda peale ning oma töötajaid sellest pigem säästnud,» selgitas Gilden.
«Seetõttu otsivad ettevõtjad ka varasemast rohkem välist tuge, näiteks garantiisid ja faktooringut, et käibevahendeid arendustegevusteks vabastada. Aga see, et kasvuplaane pole raske aja kiuste riiulisse pandud, näitab, et sõja majandusmõju ei ole Eesti väikeettevõtjate vaimu murdnud. Pigem valitseb optimism. Nüüd on riigi ja pankade asi pakkuda mõistvat ja soodustavat keskkonda, et see hoiak saaks Eesti majandussurutisest võimalikult kiiresti välja vedada,» ütles Finora Panga krediidijuht.
