Sri Lanka kriisis majandus tõmbus eelmisel aastal kokku rekordilised 7,8 protsenti, kui pikad elektrikatkestused ja kütusenappus lämmatasid kohalikku äritegemist, selgus neljapäeval ametlikest andmetest.
Sri Lanka majandus langes rekordiliselt
Enneolematu majanduskriis tõi saareriigis kaasa ulatuslikud meeleavaldused, mis kulmineerusid juulis, kui rahvahulk tungis president Gotabaya Rajapaksa koju. Riigipea põgenes Sri Lankalt ja astus tagasi.
Sestpeale on uus valitsus teinud tööd Sri Lanka rahaasjade korrastamisel ning taganud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) elutähtsa abipaketi.
Suurim langus 75 aasta jooksul
Eelmise aasta majanduslangus oli suurim riigi 75 iseseisvusaasta jooksul. 2020. aastal, kui riiki tabas koroonapandeemia, oli langus vaid 4,6 protsenti, ning aasta hiljem kerkis majandus 3,5 protsenti.
President Ranil Wickremesinghe on tõstnud makse ja teinud lõpu heldele kütuse ja elektri subsideerimisele, suurendades sellega riigi tulusid.
Maksude tõstmine ja hinnatõus on toonud kaasa meeleavaldused ja streigid.
Umbes 40 ametiühingut hoiatas neljapäeval, et nad kavandavad järgmisel nädalal üldstreiki, kui nende nõudmisi järeleandmistest kokkuhoiuprogrammis ei täideta.
Wickremesinghe sõnul võib Sri Lanka püsida pankrotis kuni vähemalt 2026. aastani. Ta rõhutas, et tema valitsusel pole teist varianti kui viia ellu IMF-i nõutud reformid.