EY aasta ettevõtja nominent ⟩ Kristjan Maruste – mees nagu pööristorm
15. märts 2023, 18:07
«Elu on liiga lühike, et teha asju, mis ei meeldi,» ütleb Eesti üks edukamaid noorema põlve ettevõtjaid Kristjan Maruste.
Tallinn-Väike. Väikesed majad. Vanad tellismüürid, määrdunud lumi, sekka mõni üksik pappel industriaalsest maastikust välja turritamas. Nüüd mingi tohutu hoov täis porilompe, osaliselt traataiaga piiratud. Pimedus on juba linna kohal, majad siin veidi uuemad, suuremad, nagu toodetaks neis eredalt valgustatud ruumides midagi. Otsekui kontserdilaval immitseb tohutust valgest lämmastikutsisternist välja valge gaas.
Siis avaneb uks: mustas T-särgis tüüp vehib innukalt käega. Ise kahtlaselt heatujuline.
Kõu Mobility Groupi kaasasutaja ja tegevjuht Kristjan Maruste ei ole kunagi elus käinud tööl. Nii ta ise väidab. Kui hakata pinnima, siis meenub, et lapsena siiski korjas mustikaid metsas («Viisin kokkuostu, aga enamus läks küll suhu») ning et «umbes 13–14-aastaselt» töötas ka ühe suve ühes Eesti hotellis suvel toakoristajana.
Võileivapausid teiste koristajatega, valdavalt keskealiste daamidega, õpetasid aga tundma inimkäitumist. «Ma sain aru, et kõikide inimeste mured ja rõõmud on põhimõtteliselt samas skaalas nende endi jaoks, aga ühe inimese mure, kuigi tema enda jaoks suur, võib olla samas väga pisike võrreldes teise omaga.»
Marustel endal suuri muresid pole. «Kui ettevõtet teed, siis muidugi on kogu aeg mingi häda, aga see on teadlikult võetud väljakutse. Ma olen väga õnnelik.»
Veebruari keskpaigas selgus, et Maruste ettevõte Kõu Mobility Group ostab ära enamusosaluse e-ratta tootjas Ampler Bikes. Gruppi kuulusid juba ennegi kodumaine tõuksitootja Äike, rendirattafirma Tuul ja Comodule, mis valmistab üht «väikest seadet, mis käib ratta sisse, kogub sealt andmeid ja saadab neid internetti». Seda seadet on müüdud umbes 50 riiki («Me oleme kokku ühendanud 700 000 elektrisõidukit.») ning suurim neist on
Kõu Mobility Group ostab ära enamus-osaluse e-ratta tootjas Ampler Bikes. Gruppi kuulusid juba ennegi kodumaine tõuksi-tootja Äike, rendiratta-firma Tuul ja Comodule.
Venemaa. Nii selgub kaardilt, mille ettevõtja arvutis hoogsalt avab.
«Venemaad… tegelikult enam pole,» tunnistab Maruste pisut hapult. «Seal mingi operaator tegutses, aga ta suri ära juba enne sõda. Ma arvan, et Venemaa on siia jäänud seetõttu, et ta on hea suur laik.»
Pole kahtlustki, et Maruste on suurepärane rääkija. Erinevalt paljudest iduettevõtete asutajatest on ta ka ülikooliharidusega. «Alustasin Prantsusmaal, INSA Lyonis. Väga halb kool, väga kõva tasemega, väga traditsiooniline. Siis ma tulin Lyoni koolist ära Tallinna ja lõpetasin tehnikaülikooli magistrikraadiga, kusjuures cum laude.»
Õppis mehhatroonikat, mis kombineerib elektroonikat ja informaatikat, mis tähendab, et ta teab neist kõigist midagi (näiteks seda, et väljas tossavat lämmastikku kasutatakse elektroonikaseadmete jootmisel), kuid mitte piisavalt, et midagi oma kätega lõpuni valmis teha.
Õpingutega läks siiski napilt. «Kui lugesin keskkoolis Richard Bransoni elulooraamatut, läksin ma nii tuhhi täis, et ütlesin oma vanematele, et ma ei tahagi ülikooli minna, tahan kohe paugutama hakata. Siis isa kavaldas mu hästi ära. Ta ütles, et ega ülikooli ei lähegi keegi õppima, ülikooli minnakse võrku looma ja maailmast aru saama. Siis ma mõtlesin, et, ai, kurat, see on nagu hea mõte.»
«Kas õiglus on olemas maailmas?» küsin nüüd, pidades silmas, et minu ees istub riigikohtu endise esimehe ja poliitiku Rait Maruste laps.
«Sellele ma ei oska vastata, aga millele ma oskan vastata, on see, et… Mu isa ütles, et reeglid on selleks, et neid rikkuda. Mida isa veel õpetas ja millega ma sada protsenti nõustun, on, et kogu seadusloome peab minema järele sinna, kuhu inimühiskond areneb. Noh, kui inimesed nagunii samasoolistega koos elavad, siis pane see seadusesse ka. Ma olen hästi kirglik vähemuste pooldaja, olgu nad siis seksuaalvähemused või midagi muud. Mu meelest on lihtsalt nii mõttetu energia kulutamine selliste inimeste piiramine, üldse tegelemine sellise küsimusega.»
Kristjan Maruste (34)
Õppinud Tartu Descartes’i lütseumis, Miina Härma gümnaasiumis, Institut National des Sciences Appliquées de Lyon’is ja Tallinna Tehnikaülikoolis (magistrikraad). Valitud Forbes’i poolt 2016. aastal Euroopa noorte tulevikutähtede hulka.
Oli 2022. aasta neljandas kvartalis 9 ettevõtte juhatuses, mis tegid kokku käivet 9,5 miljonit eurot.
Maruste on ise kolme lapse isa (kõik poisid, vanuses 5, 3 ja 1). Elu kulgeb nii, et kodu on Tartus, kuid Tallinnas saab iga nädal veedetud kaks ööd. Kahe linna vahel veab rong ning linnas ei sõida ta kunagi autoga, pigem Tuule või «mõne prototüüp-tõuksiga». Maakodus käimiseks auto küll on, kuid autoküsimus näib talle olevat hill-to-die-on.
«Ma saan Markusega (Markus Villiguga – toim) täiesti normaalselt läbi,» tähendab Maruste ühe Bolti asutaja kohta, «aga ma ei ole Bolti turunduse suur fänn. Nende peamine turundussõnum on see, et auto on halb, aga samal ajal on nad Euroopa suurim taksondusettevõte. Probleem ei ole ju seisvates autodes, mis on sul võib-olla garaažis, probleem on sõitvates autodes, mis emiteerivad, tekitavad lärmi ja võtavad ruumi. Ja pole vahet, kas sõidab su enda auto või takso. Auto on auto!»
Keerulisemaks muutuv majanduskeskkond sobib Marustele väga. Ta möönab, et rasked ajad toovad rohkem tõuksikliente – see on üks odavamaid ringiliikumise viise –, kuid see «kui ventikasse viskab» meeldib «hullult» ka isiklikel põhjustel.
Probleem ei ole ju seisvates autodes, mis on sul võib-olla garaažis, probleem on sõitvates autodes, mis emiteerivad, tekitavad lärmi ja võtavad ruumi. Ja pole vahet, kas sõidab su enda auto või takso. Auto on auto!
Maruste esimene suur projekt, tudengipõlves võidusõiduvormeli ehitamine ja sellega teiste laia maailma üliõpilaste vastu võistlemine, aitas «purustada klaaslae», muuta midagi mõtlemises.
«Me nägime, et suudame ehitada mingeid sõidukeid ja võistelda nende vastu, keda toetab suur autotööstus ja neile ka pähe teha. See mis-nüüd-mina-siin tunne kadus ära. Ma usun, et see on hästi oluline: saada võimalikult varajases eas tunne, et kõik on võimalik, kui sa palju tööd teed ja vaeva näed. See on minu meelest oluline edukas olemiseks: et sa ei karda. Et sa julged panna ega hakka ennast ise piirama.»
Taolist meeleolu on Maruste püüdnud hoida ka Kõu Mobility Groupis. «Palk (umbes 2000 eurot brutos – K. K.) on nagu, kuidas öelda, muidugi üks osa, aga palju olulisem on, et inimesed oleksid õnnelikud tehes seda, mida nad teevad.»
Kirega oma asja ajavale Marustele helistada pole mõtet, kui just numbrit pole salvestatud. Soovides paremini keskenduda, lõpetas ta mõne aja eest tundmatutele telefoninumbritele vastamise («Kui mulle president helistaks ja mul tema numbrit ei ole, siis ega ta mind kätte ei saaks.»).
Mõne aja eest lõpetas ettevõtja tundmatutele telefoninumbritele vastamise («Kui mulle president helistaks ja mul tema numbrit ei ole, siis ega ta mind kätte ei saaks.»).
Poliitika ja riigiaparaat pole ettevõtjale samas tülgastavad. «Ma olen päris paljude ministrite, peaministrite ja presidentidega nende riigivisiitidel kaasas käinud ning mul on väga suur austus selle tempo ja töö vastu, mis nad teevad. See oli ikka korralik tuhh, kuidas nad kõnnivad ühelt kohtumiselt teisele, abid selgitavad kõrval, mis nad tegema peavad ja – see on nii äge – sa näed, et nad on väsinud, aga nad hingavad seal ukse taga korra sisse, ja sõu läheb jälle edasi. Kui saaks paar aastat peaminister olla või muidu otse ministriks minna, siis see oleks väga äge amet, üliraske, aga retsi adrenaliini pakkuv töö.»
Siis lisab Maruste veidi mõtlikumalt: «Aga ma arvan, et see nii ei lähe. Kui ma läheks ministriks, siis ma peaksin oma lapsukese maha jätma ja see on miski, mida ma ei taha teha.»
Žüriiliikme kommentaar
Reet Roos
Inspired Universal McCann OÜ
Kristjan Maruste esindab Eesti uut ettevõtjate põlvkonda, kelle jaoks meie väike riik pole mitte «liiga väike turg», vaid hoopis ülihea stardiplatvorm suurde maailma! Kristjan on hariduselt humanitaari ja tehnokraadi mõnus segu, mis teeb ta juhina väga inspireerivaks. Eriti meeldis mulle tema usk Miina Härma poisina Eesti suuri edulugusid jälgides, et ka tema ise saab maailmas midagi pöördelist luua. Tõdemus, et «klaaslage polegi» lubas eesmärke seada mitte ainult kaugusesse, vaid ka kõrgele vaadates. Soovin tuult ja tiibu ning tunnet, et ma suudan midagi muuta, kõigile uue põlve eestlastele, kes täna oma teed otsivad. Žürii poolt Kristjanile edu!