Kaidi Ruusalepp: ettevõtjad ei taha leiba, vaid võimalust seda ise küpsetada

EY aasta ettevõtja žürii liige Kaidi Ruusalepp tõdeb, et oma ettevõtlusega maailmas tähelepanu võitmine on paljuski just taoliste ettevõtjate teene, nagu on konkursil osalejad. Foto: Egert Kamenik

«See on imetlusväärne, kuidas nii väikesest Eestist võrsub innovaatiliste ideedega ettevõtjaid Kohtla-Järvest Põlvani,» lausub EY aasta ettevõtja žürii liige, Funderbeami asutaja ning juht Kaidi Ruusalepp.

Kuidas on konkurss ja seal osalejad aastatega muutunud?

Ettevõtete väärtusahelad on pikemaks ja sügavamaks läinud. Innovatsiooni nii tootes, teenuses kui ka ärimudelis on juurde tulnud ja ärid on läinud rahvusvaheliseks. Mitte pelgalt Läti ja Soome kui uued turud, vaid tegutsetakse Aasiast Lõuna-Ameerikani. Ka ettevõtlusvaldkonnad on mitmekesistunud.

Kas see konkurss käib majanduse arenguga ühte jalga?

Nii ja naa, sest hea ettevõtja käib majanduse arengust alati ees. Tema igapäevane äri on majandusega ühes jalas, aga uuendused, arengud, muutused on kõik tuleviku dikteeritud. Seda kinnitab aasta ettevõtja konkurss eriti ehedalt.

Milliseid trende saab seekordsest valikust esile tõsta?

Võib-olla kaudselt ja otseselt jalgratta leiutamist. Jalgratas, puitplaat, saunakeris, IT – asjade ja äridena on kõik need ammu olemas. Sõidavad ja kütavad leili. Aga ei – aasta ettevõtjad lisavad kihid innovatsiooni juurde ja kasvatavad oma esmapilgul nii traditsioonilisi ärisid üle maailma. Ehk toimub pidev küsimärgistamine, et kas saab veel rohkem ja veel kaasaegsemalt teha. Juurde on tulnud tugevalt rohelisemad ja loodust säästvamad ärieesmärgid – CoModule ja Thermoarena sellele peamiselt keskenduvadki.

Aasta ettevõtjad lisavad kihid innovatsiooni juurde ja kasvatavad oma esmapilgul nii traditsioonilisi ärisid üle maailma.

Mida ootavad ettevõtjad riigilt, et kindlamalt ja turvalisemalt majandust edasi viia?

Finalistid ütlevad üldiselt, et riigi ülesanne on võimestada ettevõtluse kasvu ja innovatsiooni, mitte jagada subsiidiume. Meie õiguskeskkond peab olema õiguskindel, seadused võimaldama rakendada uusimaid ärimudeleid ja haridussüsteem peab tooma peale uut talenti. Piltlikult öeldes ei taha ettevõtjad leiba, vaid seda, et neil oleks võimalik ise leiba küpsetada.

Milline on meie ettevõtluse väljavaade?

Aukartust äratav. Igal aastal imestame žüriis, et Eesti on ettevõtluse kontekstis nagu põhjatu kaev. Ja missugune riskijulgus on ettevõtjatel!

Kui varem oli avalikkus suurte plaanidega inimeste suhtes pehmelt öeldes skeptiline, siis nüüd on ettevõtjad oma tegude ja edulugudega sellise skepsise murdnud.

Oleme oma ettevõtlusega jõudnud maailmas pildile ja see on just nimelt paljuski taoliste ettevõtjate teene, nagu EY konkursil osalejad, finalistid ja võitjad.