/nginx/o/2012/02/01/937134t1hb65b.jpg)
Euroala rahandusministrid jõudsid Brüsselis üksmeelele Kreeka uue abipaketi ja Hispaanialt nõutavate kärbete suhtes, kuid finantstehingute maks, mille üle arutlesid eile kõigi 27 riigi ministrid, tekitab alles palju erimeelsusi, kirjutab Äripäev.
Uus maks tekitab kahtlusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erimeelsustest hoolimata on meil ühised eesmärgid,»ütles Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta.
«Esiteks tagada, et finantssektor annab õiglase osa kriisi kulude katmiseks ja avaliku sektori tuludesse, ning teiseks, et taastada avalikkuse usaldus selle sektori vastu ning sektori stabiilsus.»
Pooldajaid palju. Selgelt oli veebis üle kantud debatist ilmne, et maksu poolt on mitmed suured euroala riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, saades toetust Soomelt ja Austrialt.
Väga raske on aga maksu poolt hääletada Rootsil, ütles rahandusminister Anders Borg.