Eurostat: Eestis on energiaturu kontsentreeritus EL-i esirinnas
14. märts 2023, 18:30
/nginx/o/2023/03/14/15198011t1hd203.jpg)
Eurostati andmeil oli 2021. aasta seisuga Eestis suurima elektritootja turuosa 64 protsenti ja suurima gaasimüüja turuosa sisuliselt 100 protsenti, mis asetab need Euroopa Liidu (EL) arvestuses suurimate kohalike turuosadega energiamüüjate sekka.
Üle-eelmisel aastal oli olulisima elektritootja turuosa suurim siiski Küprosel – seal hõlmas üks ettevõte 88 protsenti elektriturust. Prantsusmaal oli näitaja 79 protsenti ja Horvaatias 76 protsenti, Eesti asetus 64 protsendiga neljandale kohale, teatas Eurostat. Samal ajal oli neljas liikmesriigis suurima elektritootja turuosa väiksem kui 20 protsenti: Poolas, Leedus ja Itaalias 17 protsenti ja Rootsis 19 protsenti.
Võrreldes 2020. aastaga nähti peamise elektrimüüja turuosa suurimat kasvu Iirimaal, 32 protsenti, suurim langus oli samuti 32 protsenti Portugalis. Teistest liikmesriikidest 15 riigis nähti vähem kui 10-protsendiseid turuosa muutusi.
Võrreldes 2013. aastaga oli turg enamikes liikmesriikidest vähem kontsentreerunud – suurima turuosalise haarde vähenemine varieerus elektrituru liberaliseerimisele järgnenud 39-protsendipunktisest langusest Luksemburgis 1 protsendipunktini Bulgaarias. Samas Rootsis ja Poolas on turg olnud stabiilne ja suurim turuosa oli ka 2013. aastal vastavalt 19 ja 17 protsenti. Ungaris, Rumeenias ja Hispaanias turg aga kontsentreerus pisut – suurim turuosa kasvas vastavalt 10, 3 ja 2 protsendipunkti.
Enim kontsentreerunud maagaasi turud oli 2021. aasta seisuga Eestis, Maltal ja Rootsis, kus suurim turuosaline hõlmas 100 protsenti turust. Väikseimad turuosad olid suurimal gaasimüüjal samal ajal Iirimaal ja Tšehhis, 22 ja 23 protsenti.
2020. aastaga võrreldes kahanes suurim turuosa enim Horvaatias, 45 protsenti, ja Tšehhis 38 protsenti. Võrreldes 2013. aastaga kahanes suurim turuosa 14 liikmesriigis, enim 61 protsendipunkti Kreekas, 54 punkti Lätis ja 46 punkti Tšehhis. Rootsis püsis suurim turuosa 2013. aastaga võrreldes samal, 100 protsendi tasemel, Leedus aga kasvas 22 punkti, Eestis 16 punkti, Slovakkias 13 punkti ja Belgias 7 punkti.