Euroopa Komisjon avaldas energiaturu reformi ettepanekud

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson. Foto: Stephanie Lecocq

Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku reformida Euroopa Liidu (EL) elektrituru korraldust, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja gaasi kasutuselt kõrvaldamist, vähendada elektriarvete sõltuvust fossiilkütuste hinnakõikumistest, kaitsta tarbijaid paremini tulevaste hinnatõusude ja võimaliku turuga manipuleerimise eest ning muuta liidu tööstus puhtaks ja konkurentsivõimelisemaks.

«Praegune elektrituru korraldus on aastakümnete jooksul taganud tõhusa ja hästi lõimitud turu. Ent ülemaailmsed tarneprobleemid ja Venemaa manipuleerimine meie energiaturgudega on tekitanud paljudele tarbijatele märkimisväärselt suuremad energiaarved. Täna [teisipäeval – toim.] teeme ettepaneku meetmete kohta, mis muudavad energiakulud kogu EL-is stabiilsemaks ja prognoositavamaks. Kui hoogustame taastuvatesse energiaallikatesse investeerimist, on meil lihtsam saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke ja muuta EL-i järgmistel aastakümnetel puhta energia edendajaks,» ütles energeetikavolinik Kadri Simson pressiteates.

Kavandatud reformiga plaanitakse vaadata läbi mitu EL-i õigusakti ning võtta meetmeid, mis motiveerivad sõlmima pikemaajalisi lepinguid ja tootma mittefossiilset elektrit. Samuti pakuvad need puhtamaid paindlikke lahendusi, et konkureerida gaasiga, näiteks tarbimiskaja ja energia salvestamine. Lisaks edendatakse kavandatud reformiga avatud ja ausat konkurentsi Euroopa energia hulgimüügiturgudel, sest turg muudetakse läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks.

Taastuvenergial põhineva energiasüsteemi ülesehitamine ei ole komisjoni sõnul oluline mitte ainult elektriarvete vähendamiseks, vaid ka kestliku ja sõltumatu energiavarustuse tagamiseks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja kavaga «REPowerEU». Elektrituru reform, mis on osa rohelise kokkuleppe tööstuskavast, võimaldab ka Euroopa tööstusel pääseda juurde taastuvatest ja mittefossiilsetest allikatest toodetud taskukohasele elektrile, mis on peamine süsinikdioksiidi (CO2) heite vähendamise ja rohepöörde võimaldaja. Et saavutada EL-i energia- ja kliimaeesmärgid, tuleb taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu selle kümnendi lõpuks kolmekordistada.

Tarbijate jaoks peaks suurenema lepingute valik ja enne lepingu allkirjastamist antakse neile selgemat teavet, et nad saaksid ülemääraste riskide ja volatiilsuse vältimiseks fikseerida kindlad ja pikaajalised hinnad. Samal ajal saavad nad endiselt valida ka dünaamilise hinnakujundusega lepingu, et kasutada ära hinnaerinevusi elektri kasutamisel, kui see on odavam.

Lisaks sellele on reformi eesmärk suurendada hinnastabiilsust. Selleks peavad tarnijad juhtima oma hinnariske vähemalt ulatuses, mis vastab kindlaksmääratud hinnaga lepingute mahule, et olla vähem haavatav hinnatõusude ja turu volatiilsuse suhtes.

Kavandatud reformi põhjal peavad liikmesriigid kaitsma paremini ka haavatavaid tarbijaid, kellel on võlgnevused, teenuse katkestamise eest. Samuti võimaldab reform liikmesriikidel laiendada reguleeritud jaehindu kriisi korral kodumajapidamistele ja väikestele- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE).

Uuendatakse ka taastuvenergia jagamist käsitlevaid õigusnorme. Tarbijad saavad investeerida tuule- või päikeseparkidesse ning müüa katusepaneelidega toodetud ülejäägi ka naabritele, mitte ainult tarnijale. Näiteks saavad üürnikud jagada katusel toodetud päikeseenergia ülejääki naabriga.

Koos ettepanekuga esitas komisjon teisipäeval liikmesriikidele soovitused salvestamisega seotud innovatsiooni, tehnoloogia ja võimsuse edendamise kohta.

Et viimase aasta jooksul ettevõtjaid mõjutanud kõikuvate energiahindade mõju vähendada, teeb komisjon ettepaneku hõlbustada energiaostulepingute kasutuselevõttu, mis tagaks stabiilsemad hinnad. Kehtestatakse ka uued kohustused, et oleks hõlpsam lõimida taastuvaid energiaallikaid süsteemi ja muuta tootmine prognoositavamaks. Nende hulgas on võrguettevõtjate läbipaistvuskohustused seoses võrgu ülekoormusega ja reaalajale vastavamate kauplemistähtaegadega.

Kavandatavat reformi hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu, kes peavad selle enne jõustumist heaks kiitma.