Parlament lubab lepinguid lõpetada

Veebruaris korraldas ametiühingute keskliit Tallinnas meeleavalduse, kus muu hulgas protesteeriti kollektiivlepinguseaduse muutmise vastu. Foto: Toomas Huik

Sotside vastuseisust hoolimata peaks riigikogu täna vastu võtma seaduseelnõu, mis lubab tähtajatuid kollektiivlepinguid üles öelda. Asjatundjate hinnangul muudab see töövõtjate positsiooni nõrgemaks.

Eestis on sõlmitud sadu kollektiivlepinguid väga erinevates ettevõtetes. Avalikkusele on tuntumad energeetikute või raudteelaste ja bussijuhtide kollektiivlepingud, kuid registrist leiab, et samasugune leping on sõlmitud ka näiteks ühes üheksa töötajaga tanklas ja teistes suhteliselt väikestes firmades.

Leping annab soodustusi

Kollektiivleping on näiteks ka ühel Eesti eliitkoolil – Miina Härma gümnaasiumil Tartus. Kooli ametiühingujuht Helle Sorge ütles, et praegu valmistatakse ette selle aasta kollektiivlepingut.

Esmalt peab haridustöötajate liit sõlmima lepingu linnavalitsusega ja seejärel asub ametiühing läbi rääkima kooli juhtidega. «Meil on oma probleemid, nagu kõikides töökollektiivides, kollektiivleping annab mõningaid soodustusi,» rääkis Sorge.

Nii on emakeeleõpetajate normkoormus tänu kollektiivlepingule paar tundi väiksem kui teistel, tõi Sorge näite. Samuti hüvitab kool kord kolme aasta tagant õpetajaile prillide ostu, toetusi saab sünnipäevaks ja abiellumise puhul.

Sorge ütles, et kollektiivlepingu sõlmimiseks kulus aastaid eeltööd. «Kuna kooli juhtkond toetas, siis saime lepingu, juhtkonna toetuseta poleks leping sündinud,» lausus ta.
Ametiühingute põhiline hirm on, et ettevõtted saavad õiguse kollektiivlepingust loobuda ega taha seda enam uuendada. Riigikogu õiguskomisjoni protokollist selgub, et sotsid soovisid eelnõu tagasi võtta, keskerakondlased olid erapooletud. Seega peaks täna riigikogu suures saalis jõustuma muudatus, mis lubab kollektiivlepingu kuuekuulise etteteatamisega üles öelda.

Valitsusliidu saadikud põhjendavad muudatust õiguskantsleri märgukirjaga, et praegune seadus on põhiseadusevastane, kui sätestab tähtajatu kollektiivlepingu, millest taganeda on keeruline. Samuti arvestas riigikogu ühe ametiühingute parandusettepanekuga, millega pikenes etteteatamistähtaeg kuue kuuni.

Ametiühingujuht Harri Taliga ütles, et nende teised ettepanekud jäid arvestamata. «Seadusemuudatus ei hõlbusta ega suurenda kuidagi tööandja motivatsiooni kollektiivlepingut sõlmida,» lausus Taliga.