Ekspordi petlik kasv: raha tuli, kuid müügimaht vähenes

Raha. Foto: Liis Treimann

​Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12 protsenti ja import 25 protsenti.

Teenuseid müüdi mitteresidentidele kolme miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem. 2022. aastal tervikuna kasvas teenuste eksport 31 protsenti ja import 19 protsenti, teatas amet.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on neljandas kvartalis teenuste ekspordi aeglasema kasvu osaliseks põhjuseks kõrge võrdlusbaas. Samas ületab teenuste eksport jätkuvalt importi ning see tasakaalustab kaupade väliskaubanduse negatiivset bilanssi.

«Kui vaadata teenuseid liigiti, siis on näha, et enamikku teenustest me müüme rohkem kui sisse ostame. Näiteks võib tuua telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, muud äriteenused ning transporditeenused, mis on kõige suurema osatähtsusega meie teenuste väliskaubanduses ja mida me ekspordime rohkem kui impordime,» lisas Leppmets.

Neljandas kvartalis eksporditi enim ehk 907 miljoni euro eest muid äriteenuseid, sellele järgnesid 690 miljoni euroga transporditeenuste ja 676 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste eksport. 2021. aasta sama perioodiga võrreldes suurenes neljandas kvartalis enim muude äriteenuste, reisiteenuste ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv mitteresidentidele.

2022. aasta neljanda kvartali peamine teenuste ekspordipartner oli Soome, kuhu osutati enim reisi- ja transporditeenuseid. Sellele järgnesid Rootsi, kuhu müüdi peamiselt transporditeenuseid, ning Läti, kuhu osutati enim muid äriteenuseid. Kõige enam kasvas teenuste eksport Soome, 71 miljoni euro võrra, Lätti aga 54 miljoni euro võrra ja Leetu 41 miljoni euro võrra. Soome osutati varasemast enam reisiteenuseid, Lätti muid äriteenuseid ning Leetu kasvas enim transporditeenuste müük.

Neljandas kvartalis imporditi Eestisse enim ehk 680 miljoni euro eest muid äriteenuseid, sellele järgnesid 644 miljoniga transporditeenuste ja 416 miljoniga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ost. Võrreldes 2021. aasta sama perioodiga kasvas enim muude äriteenuste, reisiteenuste ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste import.

Peamine impordipartner 2022. aasta neljandas kvartalis oli sarnaselt ekspordile Soome, kust osteti peamiselt transporditeenuseid, muid äriteenuseid ning reisiteenuseid. Soomele järgnesid Saksamaa, kust osteti peamiselt muid äriteenuseid, ning Leedu, kust imporditi kõige enam transporditeenuseid. Neljandas kvartalis kasvas enim teenuste ost Leedust ja Prantsusmaalt, 38 miljoni euro võrra, ning Rootsist 32 miljoni euro võrra. Leedust kasvas enim transporditeenuste ning Prantsusmaalt ja Rootsist muude äriteenuste import.

2022. aastal tervikuna eksporditi teenuseid 10,8 miljardi euro ning imporditi 8,4 miljardi euro väärtuses. Nii ekspordis kui impordis olid suurima osatähtsusega muud äriteenused, transporditeenused, telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused ning reisiteenused. Nii ekspordis kui impordis kasvasid võrreldes varasema aastaga kõige rohkem muud äriteenused ja reisiteenused. Teenuseid eksporditi enim Soome, Rootsi ja Ühendkuningriiki ning osteti kõige enam Soomest, Saksamaalt ja Leedust.