/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/03/24/13694973t1he90b.jpg)
Möödunud aasta teine pool kujunes Eesti eksportööridele keerukaks – aasta vältel pidurdasid eksporti energiakandjate ja toormete hinnakasv, sõja mõju ja nõudluse kahanemine ning tugev hinnakonkurents välisturgudel.
Eksportöörid hädas: nõudlus Eesti kaupade järele kukkus (1)
«Ebakindlus majanduses hoiab Eesti ettevõtjate ootused tuleviku suhtes endiselt pessimistlikud – enim ollakse mures konkurentsivõime pärast,» nentis Eesti Panga ökonomist Mari Rell.
Ta märkis, et maksebilansi andmetel suurenes kaupade ja teenuste eksport möödunud aasta neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 10 protsenti ning import 21 protsenti. Kuigi väliskaubandus eurodes mõõdetuna kasvas, on kasvu taga endiselt kiire hinnakasv, mida tõukasid tagant energiakandjate ja toormete tõusnud hinnad.
«Eesti kaubanduspartnerite nõudlus oli möödunud aasta lõpus madalseisus ning see mõjutas enam just töötleva tööstuse ettevõtete eksporti. Kaubaeksport kasvas neljandas kvartalis 8,9 protsenti, kuid kui võtta arvesse hinnakasvu, oli kaubaeksport siiski languses. Võrreldes aasta varasemaga oli kokku tõmbunud enamiku suuremate kaubagruppide eksport. Kasvu panustasid kõige rohkem masinate ja seadmete ning toiduainete väljavedu,» tõi ökonomist välja.
Ettevõtjate ootused tuleviku suhtes on väga pessimistlikud, kusjuures eriti suur on mure oma konkurentsivõime pärast nii Euroopas kui ka välisturgudel.
Eelmise aasta impordile avaldasid tema sõnul mõju nii nõudluse üldine vähenemine kui ka Venemaa-vastased sanktsioonid. Kaupade impordi käive oli neljandas kvartalis ligi 20 protsenti suurem kui aasta varem, kuid enamik sellest tuli hinnatõusust – tegelikult kaupade sisseveo maht kahanes. Impordikäibe kasvu panustas mineraalsete toodete, masinate ja seadmete ning sõidukite sissevedu.
Rell selgitas, et teenuste eksport jätkas küll neljandas kvartalis kasvu, kuigi ka siin oli märgata kasvu aeglustumist. Teenuste eksport kasvas maksebilansi andmetel jooksevhinnas aastatagusega võrreldes 12 protsenti.
«Ootuspäraselt on kokku tõmbunud veoteenuste eksport, mis oli aasta viimases kvartalis väikeses languses. Seda valdkonda mõjutas nõudluse vähenemine ning ka Venemaaga seotud kaubavahetuse kahanemine. Eelmise aasta teises pooles hoogustus reisiteenuste kasv, mis pole küll jõudnud veel päris pandeemiaeelsele tasemele. Endiselt annavad märkimisväärse panuse teenuste eksporti telekommunikatsiooni- ja arvutiteenused ning muud äriteenused,» rääkis Rell.
Ta märkis, et jooksevkonto saldo oli neljandas kvartalis 0,5 protsendi suuruses puudujäägis sisemajanduse SKTst, jooksevkontot toetas teenuste saldo ülejääk. Kaupade saldo puudujääk oli varasemate kvartalitega võrreldes suurem ning seda mõjutas mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine ning elektriseadmete väljaveo vähenemine, lisas ta.
Kuigi ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale on sel aastal võrreldes eelmise aasta lõpuga pisut paranenud, on ettevõtjate ootused tuleviku suhtes Relli sõnul endiselt väga pessimistlikud, kusjuures eriti suur on mure oma konkurentsivõime pärast nii Euroopas kui ka välisturgudel.