Swedbanki uuring: Eesti elanike finantstervise seis on pingeline

Raha Foto: Elmo Riig/Sakala

Eesti elanike finantstervist halvendavad vähesed säästud, puudulik turvavõrgustik ja ebakindlus pensionipõlve suhtes. Iga teine eestlane sõltub majanduslikult oma lähedastest ja toetustest.

Swedbank avalikustas täna rahvusvahelise finantstervise indeksi, mille eesmärk on mõõta Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi ühiskonna finantsvõimekust ja -teadmisi.

Finantstervis tähendab inimeste ja leibkondade võimet tulla toime oma rahaliste kohustustega ja saavutada pikemaajalisi eesmärke, ning teadmisi ja oskuseid kasutada oma raha targalt ja enesekindlalt.

Indeksi väärtused on vahemikus 0–100:

• üle 60 punkti osutab heale finantstervisele;
• 0–39 punkti näitab haavatavat finantstervist;
• 40–59 pingelist finantstervist;
• 60–79 head finantstervist;
• 80–100 tugevat finantstervist.

Uuringu järgi on Eesti elanike finantstervise indeks 50, mis osutab pingelisele finantstervisele. Madala tulemuse peamised põhjused on vähesed säästud, turvavõrgustiku puudumine ning ebakindlustunne pensionipõlvele mõeldes.

Vaid 29 protsendil elanikest on rahatagavara, mis on vähemalt leibkonna kolme kuu sissetuleku suurune. Veerand elanikest ei ole finantsiliselt valmis ootamatuteks olukordadeks, sest nad ei ole kindlustanud oma vara ega elu.

Tuleviku suhtes pessimistlikud

Üle 40 protsendi elanikest pole üldse kindlad, kas nende säästudest piisab selleks, et hoida soovitud elukvaliteeti pärast pensionile jäämist. Vaid 20 protsenti peab oma majanduslikku olukorda turvaliseks ja koguni 40 protsenti ebaturvaliseks. Iga teine Eesti elanik tunneb, et sõltub majanduslikult oma lähedastest ja riiklikest toetustest.

Eri vanuserühmade finantstervis suuresti ei erine, küll on mõnevõrra haavatavamad 18–29- ja 50–59-aastased ning pensionärid, kellest koguni 44 protsenti on haavatava finantstervisega.

Suuremad erinevused ilmnevad aga meeste ja naiste vahel. Hea või tugeva finantstervisega elanike rühmadesse liigitus 43 protsenti mehi ja 36 protsenti naisi, haavatava finantstervisega mehi on 28 protsenti ja naisi 37 protsenti.

Finantsteadmised paremad kui finantsvõimekus

Vanusegruppide võrdluses on finantsteadmised parimad 30–39-aastaste seas ja kõige kehvemad 18–29-aastaste seas. «Uuringust ilmneb ka sissetulekute seos finantsteadlikkusega: mida suurem on sissetulek, seda paremad on finantsteadmised. Siit saab järeldada, et paremad finantsteadmised aitavad kaasa ka suurema sissetuleku teenimisele,» sõnas Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets.

Balti riikides on elanike finantstervise tase üsna sarnane. Kõige tugevam on see Leedus (finantstervise indeks 51), samaväärne Eestis (50) ning veidi madalam Lätis (44). Võrreldes Balti riikidega on Rootsis elanike finantstervise indeks tunduvalt kõrgem (72). Edaspidi avaldab Swedbank nelja riigi finantstervise indeksi korra aastas.

«Finantstervise indeksi abil on meil nüüdsest võimalik regulaarselt kraadida Eesti elanike finantstervist ja hinnata ka tehtud edusamme,» sõnas Voomets. «Eesmärk on suurendada teadlikkust rahaasjadest ja aidata kaasa sellele, et tulevased põlvkonnad oleksid rahatargemad ja enesekindlamad oma unistuste teoks tegemisel.»

Indeksi arvutamise meetod

Swedbanki finantstervise indeks on koostatud ÜRO finantstervise definitsiooni põhjal ning see mõõdab kaht aspekti: finantsteadmisi ja finantsvõimekust.

Finantsteadmiste mõõtmine põhineb viiel ülemaailmselt standardiseeritud finantskirjaoskuse küsimusel, mille on välja töötanud maailma juhtiv finantskirjaoskuse uuringute ja poliitika keskus Global Financial Literacy Excellence Center.

Finantsvõimekuse küsimused põhinevad Swedbanki ulatuslikel tarbijauuringutel ning on inspireeritud The Financial Health Networki ja USA tarbijakaitseameti uuringutest.

Nelja riigi elanikkonna finantstervise mõõtmiseks küsitleti 2023. aasta jaanuaris kokku 4003 elanikku. Eestist osales 1001 elanikku vanuses 16–75 eluaastat.