/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/15/13415252t1h1729.jpg)
Kahe USA panga kokkuvarisemine on tõmmanud pidurit mitte ainult USA keskpanga intresside tõusule, vaid ka Euroopa Keskpanga intresside tõusule, sest intressiootused on võrreldes eelmise kolmapäevaga väga kiirelt muutunud.
Midagi head: Ameerika pangakrahh kärpis kõvasti keskpankade intressiootusi
Kui veel eelmise nädala keskel ootasid turud Ameerikas isegi 50-baaspunktilist intressitõusu, siis täna hinnastavad turud, et Fed võiks tõsta intressi 25 baaspunkti või isegi jätta baasintressi samaks, ütles SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo. Aasta lõpuks ootasid turud Fedi intressiks ligikaudu 5,5 protsenti – täna on see ootus 4,25 protsenti ehk 125 baaspunkti madalam ning 50 baaspunkti madalam praegu kehtestatud baasintressist.
Sarnane, kuid väiksem muutus on toimunud ka Euroopa keskpanga ootustes. Veel eelmise nädala keskel ootasid turud, et 3 kuu euribor jõuab aasta lõpuks 4,15 protsendile ning täna ootavad turud 3,45-protsendilist taset, ütles Sillasoo.
«Aktsiaturud on praegu reageerinud risk off ehk riskide vähendamise sentimendiga. Eriti tugevalt on langenud finantssektori aktsiad, sealhulgas Euroopa finantssektori ettevõtete aktsiad,» märkis Sillasoo.
SVB ahelreaktsioon Eestit ei raputanud
Turuliikumistele lisaks tuleb meeles pidada, et inflatsiooniline olukord USAs ja Euroopas ei ole nende sündmustega seoses muutnud, kuid võib tulevikus muutuda. «Seega on keskpangad üsna keerulises olukorras, mil intressiootuste vähenemine võib juba iseenesest anda pikas plaanis tõuke täiendavale inflatsioonile ning selle kontrolli alla saamine võib muutuda veelgi keerukamaks,» märkis Sillasoo.
SEB finantsjuhtimise ja operatsioonide valdkonna juhi Eve Kümniku sõnul näitab Silicon Valley Banki juhtum, kui olulised on majandusele tugevad pangad – ka ühe panga likviidsuskriis võib tekitada ahelreaktsiooni, mis tõstatab küsimusi ka teisel pool maakera.
«Praegu me ei näe, et Silicon Valley Banki ahelreaktsioon oleks jõudnud mingil moel meie klientideni,» kinnitas ta.
Silicon Valley Banki murede algpõhjus seisnes selles, et pank oli investeerinud pikaajalistesse võlakirjadesse, mille hetkeväärtust ei näidatud selle tegelikus hetke väärtuses.
«Võlakirjade osakaal SEB Eesti varadest on vaid 3,7 protsenti ja meie portfellis on vaid riiklikud võlakirjad, mille hetkeväärtust hinnatakse ümber iga päev. SEB Eesti kapitaliseeritus on ligikaudu 65 protsendi võrra suurem, kui on nõutud seadusega, seega oleme oma klientidele turvaline partner,» kinnitas Kümnik.