Jurist selgitab: millist keeleoskuse taset tohib töötajalt nõuda?

Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed pakutud tasuta keelekursusel õpetab huvilisi õpetaja Siiri Pokkinen. Foto: Toomas Huik

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, kas tööandjal on õigus nõuda töökuulutuses eesti keele oskust emakeelena või kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt mõnda võõrkeele oskust.

Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust. Kui töökuulutuses on eesti keel nõutav emakeelena, siis see võib viidata diskrimineerimisele rahvuse alusel. Korrektne oleks keelenõuded kirjeldada konkreetseks tööks vajaliku keeletasemega (näiteks eesti keele oskus C1 tasemel).

Enne töösuhte alustamist veendub töötaja, kas pakutav ametikoht sobib talle. Tööandja aga veendub, et töötaja, tema oskused ja võimed on sobivad sellele ametikohale. Lisaks arutavad pooled enne töölepingu sõlmimist läbi olulisimad töötingimused. Läbirääkimiste tulemusel allkirjastatakse tööleping, mis on mõlemale poolele siduv. Katseajal on tööandjal võimalik hinnata, kas töötaja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Kui töö nõuab teatud võõrkeele oskust, siis peab töötaja seda tööle asumisel teadma ja sellest tulenevalt teeb ka otsuse tööle asumiseks. Töösuhte kestel saab tööandja töötajalt nõuda neid teadmisi, mis tulenevad töö spetsiifikast. Küll aga ei saa töösuhte kestel esitada täiesti uusi nõudmisi.

Tööandja saab keeleoskust töösuhte kestel nõuda, kui keeleoskuse nõue tuleneb seadusest.