Jaanuaris eksport ja import aastaga vähenesid

Pärnu kaubasadam. Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9 protsenti ja 1 protsent.

Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni, teatas amet.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kuigi vähenes ka puidu ja puittoodete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sisse- ning väljavedu, siis ekspordi ja impordi vähenemist mõjutas jaanuaris enim mineraalsete kütuste sisseostu ja väljaveo märgatav vähenemine.

«Kui vaadata jooksevhindu, siis eelmise aasta jaanuariga võrreldes vähenes sel aastal mineraalsete kütuste eksport 55 protsenti ning import 44 protsenti. Vähenes nii elektrienergia eksport Lätti ja import Soomest kui erinevate mineraalsete toodete import Venemaalt ja Valgevenest,» lisas Leppmets.

Jaanuaris eksporditi kaupadest enim ehk 202 miljoni euro eest elektriseadmeid, 183 miljoni eest puitu ja puittooteid ning 168 miljoni eest põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim ehk 174 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkiviõli ja elektrienergia eksport, 37 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete, sealhulgas väetiste, ning 14 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete, sealhulgas pikikiudu saetud puidu eksport.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport, 38 miljoni euro võrra. Suurenes ka transpordivahendite ning mehaaniliste masinate ja seadmete väljavedu, 21 miljoni ja 11 miljoni euro võrra. Võrreldes aastataguse ajaga on Eesti päritolu kauba osatähtsus ekspordis jäänud pea samale tasemele, moodustades selle aasta jaanuaris 67 protsenti koguekspordist.

Eesti peamine ekspordipartner jaanuaris oli Soome, moodustades 18 protsenti Eesti koguekspordist, järgnesid Läti ja Rootsi 11 protsendiga. Soome ja Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning Lätti mineraalseid tooteid, sealhulgas elektrienergiat. Eksport vähenes nii Euroopa Liidu (EL) välistesse kui ka -sisestesse riikidesse, 18 ja 6 protsenti. Enim vähenes eksport Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse ja Lätti ning kasvas Soome, Nigeeriasse ja Rootsi.

Kaupadest imporditi jaanuaris enim ehk 231 miljoni euro eest elektriseadmeid, 193 miljoni eest mineraalseid tooteid, ning 191 miljoni eest transpordivahendeid. Enim ehk 155 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete, sealhulgas erinevate õlide ja elektrienergia import, 28 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete, 27 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete ning 26 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete sissevedu. Kõige enam suurenes elektriseadmete import, 46 miljoni euro võrra, põllumajandussaaduste ja toidukaupade import 35 miljoni euro võrra ning transpordivahendite sissevedu 23 miljoni euro võrra.

Kaupu imporditi Eestisse enim Soomest, 14 protsenti Eesti koguimpordist, Lätist ja Saksamaalt 11 protsenti. Soomest ja Lätist imporditi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Euroopa Liidu riikidega kaubavahetuse osatähtsus Eesti impordis oli jaanuaris 79 protsenti, sealhulgas sissevedu euroala riikidest moodustas 60 protsenti Eesti koguimpordist. Enim vähenes import Euroopa Liidu välistest riikidest, sealhulgas Venemaalt ja Valgevenest, mõlemal puhul 95 protsenti, ning kasvas sissevedu Euroopa Liidu liikmesriikidest, teiste hulgas Saksamaalt, Poolast ja Lätist.