Majandusanalüütikud: intessimäärasid tõstetakse veel neli korda

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde (vasakul) veebruaris Lapimaad külastamas. Foto: TARMO LEHTOSALO

Bloombergi küsitletud majandusteadlaste hinnangul jätkab Euroopa Keskpank (EKP) võitlust inflatsiooniga nii, et tõstab intressimäära veel neli korda.

Analüütikute sõnul on praeguseks siuliselt kindel, et Euroopa Keskpank tõstab oma 16. märtsi istungil baasintresse veel 50 baaspunkti ehk 0,5 protsendi võrra. Edaspidi prognoosivad majandusanalüütikud veel kolme 25-baaspunktilist intressimäärade tõusu, mis kergitaks keskpanga hoiuse intressimäära tänaselt 2,5 protsendilt 3,75 protsendini.

Kuigi 3,75-protsendiline määr on eelmise küsitlusega võrreldes pool protsendipunkti karmim ennustus, jääb see alla turgude ootustele, kes näivat arvestavat 4-protsendilise nn lõppintressiga.

EKP karmimat reageeringut oodatakse seoses Euroopa rekordilise alusinflatsiooniga (hinnatõusu mõõdik, millest on maha arvatud toidu- ja energiakulud - toim), mis on julgustanud Euroopa Keskpanga nõukogu liikmeid tegema üha jõulisemaid avaldusi.

«Euroopa Keskpanga suurimaks väljakutseks saab lähikuudel olema rahapoliitika karmistamine sobivas mahus, arvestades ühelt poolt järsult langenud energiahindu ja aeglustunud laenukasvu ning teiselt poolt jätkuvalt kasvavat alusinflatsiooni,» ütles Credit Suisse'i euroala analüütik Veronika Roharova.

Kuigi EKP peaökonomist Philip Lane on öelnud, et kõrged intressimäärad ja laenukulud võivad püsida haripunktis mitu kvartalit, eeldavad analüütikud, et seda siiski ei juhtu. Esimest intressimäära langetamist 3,5 protsendini ootavad Bloombergi küsitletud majandusteadlased 2024. aasta veebruaris ning järgmist kärbet 2024. aasta juulis.

Majandusanalüütikute hinnangul on EKP nõukogus edasise suuna osas oodata ka järjest rohkem erimeelsusi.

«Siiani oli EKP-l suhteliselt lihtne, kuna intressimäärad olid madalad ja jäid inflatsioonikõverale kõvasti alla,» ütles pangandushiiu HSBC majandusteadlane Fabio Balboni. «Kuid kuna intressimäärad on jõudmas osade riikide taluvuspiiri lähedale ja alusinflatsioon püsib endiselt vastupidavana, suureneb arvamuste lahknevus nende nõukogu liikmete vahel, kes soovivad intressimäärasid jätkuvalt tõsta, ja nende vahel, kes kardavad ülekarmistamise ohtu. Seetõttu on raskem ka kokkuleppeni jõuda,» hindas Balboni.