Tööandjad saatsid uuele valitsusele 10 soovitust

Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Foto: Konstantin Sednev / Scanpix

Tööandjate keskliit saatis uut koalitsiooni loovate erakondade esindajatele oma ootused, mille liigitas kümnesse valdkonda. Liidu esindaja teatel on ettepanekute eesmärk majanduskasv ja Eesti elanike heaolu tõus.

Avaldame tööandjate ettepanekud valdkondade kaupa.

1. Haridus ja oskused

• Haridusreformid peavad olema uue valitsuse prioriteet. Sellest sõltub Eesti riigi ja majanduse tulevik. Koolide finantsseis ja haridustöötajate, eeskätt reaalainete õpetajate palgatõus vajab lisaraha. Kiiret lahendust ootab õpetajate järelkasvu kriitiline olukord, eelkõige loodus- ja reaalainetes.

• Inseneride arv peab oluliselt kasvama, sest nende puudus takistab juba praegu majanduse arengut. Selleks vajame rohkem reaalaineid ja tehnoloogiaõpet koolides. Kitsa matemaatika õpetamine tuleb kaotada.

• Eriline tähelepanu tuleb suunata kutseharidusele. Kutsehariduse kvaliteet ja rahastamine peavad kasvama, selle maine vajab parandamist. Kutsehariduse õppekavad ja koolivõrk peavad vastama tööturu vajadustele ning muutuvatele oludele.

• Ära tuleb teha vajalikud otsused koolivõrgu ja õppekavade korrastamiseks, mis annavad lisaressurssi. Kõrghariduses rakendada omaosalust, mille tulemusel kasvaks tudengite motivatsioon valida tööturul vajalikke erialasid.

2. Majanduse konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkus

• Iga majanduspoliitiline otsus peab läbima testküsimuse: kuidas see aitab tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja ekspordivõimalusi välisturgudel.

• Konkurentsivõimeline energiahind on ettevõtluses kriitilise tähtsusega. Ootame konkreetseid lahendusi, kuidas riik soodustab uute tootmisüksuste rajamist (sh juhitavate energiaallikate) ja planeeringute protsessi kiirendamist. Investeerimiskeskkond, võrguühendused, turukorraldus ja maksumudel peavad tagama konkurentsivõimelise energiahinna.

• Eesti tööstussektor kui suurim tööandja vajab valitsuselt suuremat tähelepanu. Avatud majandusega Eesti peab olema uusi investeeringuid meelitav, mitte tõrjuv keskkond.

• Eesti ettevõtlusvabadus ja maksukeskkond on maailmas hinnatud. Riik ei pea toimivaid lahendusi lõhkuma ega üleliigselt sekkuma (sh palgaläbirääkimised).

3. Innovatsiooni soodustamine

• Majanduse lisandväärtust saab kasvatada ainult läbi innovatsiooni. See peaks tõusma ka poliitikakujundamise fookusesse.

• Tootlikkuse tõstmiseks peab looma Euroopa parima innovatsiooni ökosüsteemi. Lisandväärtuse kasvatamist ja innovatsiooni aitab soodustada ettevõtete teadus-arenduskuludelt loodav finantsstiimul või maksusoodustus.

4. Jätkusuutlik eelarvepoliitika ja stabiilne maksusüsteem

• Ootame stabiilset maksukeskkonda, mitte maksukoormuse tõusu või uusi koormisi.

• Eelarve jooksvaid kulusid ei tohi rahastada laenu arvelt. Laenuga võib rahastada ainult olulisi investeeringuid.

• Taristuinvesteeringute langus tuleb peatada. Vaja on pikaajalist ja läbipaistvat riiklike investeeringute kava, mis looks stabiilsust ja toimiks ka kontratsükliliselt.

5. Riigireformi jätkamine ja kuluralli peatamine

• Ootame riigivalitsemise reformide taaselustamist, mille tulemusena paraneks teenuste kvaliteet, väheneksid kulud ja tööjõumahukus. Vajame konkreetset eestvedajat ja tegevuskava, kuidas muuta riigivalitsemine targemaks ning tõhusamaks. Halduskoormuse ja bürokraatia kiirele vohamisele tuleb panna piir.

• Toetused peavad olema vajaduspõhised ja sihitud. Sotsiaalne turvavõrk on vajalik, aga ei tohi demotiveerida töötamist, ettevõtlust ja maksude tasumist.

• Tasuta avalikke teenuseid pole tegelikult olemas ja seetõttu pole patt ka omaosaluse küsimine nende teenuste kasutamisel (näiteks ühistransport).

6. Tööturu paindlikkuse suurendamine

• Tööturul toimuvad kiired muudatused peavad kajastuma ka seadusandluses. Nii töötajad kui tööandjad vajavad töötamise asukoha, aja, koormuse ja lepinguvormi suuremat paindlikkust.

7. Tööjõukriisi lahendamine

• Eesti on demograafilise kriisi lävel. Rahvastiku vananemine, sündide arvu ja tööealiste inimeste vähenemine mõjutab drastiliselt nii erasektorit kui riigipidamise tulusid ning kulusid. Nende muutustega kohanemiseks tuleb süsteemselt tegutseda. See probleem ei kao iseenesest.

• Kvalifitseeritud töötajate puudus on Eesti majanduse üks suuremaid väljakutseid. Valitsus peab tegelema tööhõive suurendamise ja oskuste kaasajastamisega, aga ka välistööjõu reeglite leevendamisega.

• Riigivalitsemise reformid vabastaks avaliku sektori töötajaid, keda on nutikam rakendada erasektoris.

8. Tervishoid vajab sisulist arenguhüpet

• Tervishoid vajab lisaraha, kuid sellest üksi jääb väheks, kui sisulised reformid jäävad tegemata ning tehnoloogia ja kogutavate andmete võimalused kasutamata.

• Tervishoid vajab rohkem erakapitali ja konkurentsi, rohkem digitaalseid lahendusi ja protsesside asemel ravitulemustele keskendumist.

• Tervishoiuvaldkonna personalipuudusega tuleb pidevalt tegeleda, alustades tööülesannete ümberjagamisega ja töötervishoiu sidumisega esmataseme arstiabiga.

• Soovime tööandjate poolt ennetusele ja tervise hoidmisele suunatud kulutuste maksuvabastuste suurendamist ning laiendamist. See puudutab lisaks tervisekontrollile ka tervishoiuteenuseid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid.

9. Rohepöörde targalt juhtimine

• Rohepööre peab olema targalt juhitud ja arvestama majanduse konkurentsivõimega. Vajame selleks selget vastutajat ja pikaajalist tegevuskava.

• Roheminister ja kliimaseadus aitavad üksnes siis, kui need parandavad protsesside juhtimist, suurendavad õigusselgust ja pakuvad investeerimiskindlust. Rohepööre ei ole edukas, kui seda surutakse läbi ainult tarbetu aruandluskohustusega.

• Kestlik areng vajab uusi teadmisi ja tehnoloogiaid, mille tekitamisel on ka riigil oluline roll. Uuteks investeeringuteks ja tehnoloogiate rakendamiseks on vaja realistlikku ajakava.

10. Kaasav, kaasaegne ja professionaalne juhtimiskultuur

• Kõik suured plaanid jäävad ellu viimata ja kriisid lahendamata, kui nende juhtimiseks pole ametis piisavalt kogenud ja laia silmaringiga professionaalseid inimesi. See puudutab nii poliitikuid, ametnikke kui riigile kuuluvate ettevõtete juhte.

• Soovime näha kaasaegse juhtimiskultuuriga, pädevaid ja avatud ministreid, kelle jaoks on ettevõtluskeskkond ja Eesti maine olulised. Ootame tihedat ja konstruktiivset koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega.