Korteriühistud saavad Euroopast 300-miljonilise abikäe

Tartu Annelinnas vajab renoveerimist veel enamik paneelmaju. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi kortermajade kordategemiseks eraldatakse lähiaastatel sadu miljoneid eurosid, saab sellega ära lahendada vaid väikese osa Eesti ülisuurest ülesandest.

Olukorras, kus riigi rahaline seis on sant, intressimäärad kõrged ning võimu haaramas Reformierakond, ei ole koalitsioonileppesse uusi ja kalleid investeeringuid tõenäoliselt oodata. Pigem tasub pilk suunata Euroopast tulevate struktuurivahendite suunas, kust Eestile on kuni 2027. aasta lõpuni eraldatud 3,37 miljardit eurot.

Paberil on struktuurifondide kõige suurem toetus, 342 miljonit eurot, ette nähtud Eesti raudteevõrgu elektrifitseerimiseks. Kui aga arvestada eri meetmetes nõutavate omaosalustega, kujuneb rahapoti priskeimaks projektiks ülekaalukalt korterelamute rekonstrueerimine, mille mahuks on kavandatud üle 800 miljoni euro. 330 miljonit tuleb Euroopast, teise poole peavad leidma korteriühistud ise.