Peeter Koppel: mina eelarvetasakaalu praegu üle ei tähtsustaks

Peeter Koppel Foto: Mihkel Maripuu

«Mina sellises keskkonnas ja sellise kasutatava valuuta puhul eelarvetasakaalu otseselt üle ei tähtsustaks,» tõdes SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel vastuseks küsimusele, kas koalitsioonikõnelustel välja öeldud kulutuste kokkutõmbamise plaan on praeguses majandusolukorras  õigustatud eesmärk. 

Kõigepealt peab ära mainima, et eelarvetasakaal on olemuselt õige, õilis ja moraalne. Isegi ratsionaalne. Miks? Väga lihtsal põhjusel – kui mõningad riigid poleks silmitu fiskaalvallatlemisfestivali käigus end maksejõuetuse äärele laenanud, poleks meil (arenenud maailmas) praegu enamust majandusega seotud probleemidest. 

Pakuks, et alates inflatsioonist kuni poliitilise ebastabiilsuseni. Seega eelarvetasakaal eesmärgina on teoreetiliselt igati õige mõte.

Praktiliselt asume aga keskkonnas, kus aset on leidnud just see mainitud fiskaalvallatlemisfestival. See aga tähendab, et kuna pahandus on juba toimunud, siis tõenäoliselt ajab keskpank edaspidigi sellist monetaarpoliitikat, et fiskaalvallatlejad liiga suurde hätta ei satuks – noh, et pitsitab küll korralikult, kuid hing päris kinni ei jää.

Tähendab see seda, et reaalintressid väga suure tõenäosusega hoitakse kenasti miinuses. Euroala 10-aastastel võlakirjadel ja alusinflatsioonil põhinev reaalintress oli -2.95%. Veebruari alguses puudutas see uuesti oma kõigi aegade madalaimat taset -3.52%.

Jah, meil on siin olnud intressitõusud, rahale on tekkinud hind jne, kuid see kõigi aegade madalaima taseme taas külastamine on (!) kõnekas fakt. Seega mina sellises keskkonnas ja sellise kasutatava valuuta puhul eelarvetasakaalu otseselt üle ei tähtsustaks.

Kui võlakoorma ja SKT suhe ei kasva kiiresti ning näiteks ei ületa poolt euroala keskmisest, siis äkki pole kõige hullem?

Kui võlakoorma ja SKT suhe ei kasva kiiresti ning näiteks ei ületa poolt euroala keskmisest, siis äkki pole kõige hullem? Seda loomulikult juhul, kui kaasatav laenuressurss ei lähe betoonist «valgete elevantide» ehitamiseks või lennukilt raha külvamiseks, vaid aitab päriselt-päriselt meie tootlikkuse kasvule ja pikemaajalisele konkurentsivõime kasvule kaasa.

Mis aga kärpimist puudutab, siis ma ei mäletagi, millal keegi päriselt võimuhoobade juures olnu oleks rääkinud sellest, et äkki peaks riigiaparaadi kütusekulu vähendama. Sellele mõttele ma küll aplodeerin.