/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2014/03/14/2892286t1h0472.jpg)
KPMG energiasektori juht Sten Aan ütleb, et kui Eesti ei hakka energiasalvestuse lahendustele mõtlema, siis ei jõua odav roheelekter mitte kunagi tarbijani.
Ekspert hoiatab: soodne roheelekter võib Eestis unistuseks jääda (1)
Roheenergia teema puhul on viimastel aastatel pandud rõhku tootmisvõimuse suurendamisele. Kuid ekspertide hinnangul on see vaid üks osa võrrandist.
«Eestisse rajatavad päikese- ja tuulepargid tõstavad toodangut, kuid tarbijad võivad odavamast elektrist suu puhtaks pühkida, juhul kui ei teki energiasalvestuse võimalusi,» leiab KPMG energiasektori juht Sten Aan.
«Mullu oli keskmine Nordpooli elektrihind Eestis 192 eurot megavatt-tunni kohta ehk ligi kuus korda kõrgem kui paari aasta eest. See pani energiasektori ettevõtted investeerima ning kui ainuüksi suuremate turuosaliste tulevikuarendused realiseeruvad, siis need mahud ületavad juba tänast Eesti elektritarbimist. Kuid tootmise lisandumisega suureneb paradoksaalsel moel hinna volatiilsus. Seda põhjusel, et päikese- ja tuuleelektri samaaegselt tootmisel tekib toodangu üleküllus, samas kui ebasoodsa ilma puhul kuivab tootmine kokku. See kõik toob kaasa hinnakõikumised, millest kõige äärmuslikum oli 4000 eurot/MWh 17. augustil 2022,» ütles Aan.
Aani sõnul kõigub tuuleparkide toodangumaht aasta lõikes ning tuulevaikus võib esineda mitu päeva järjest. Päikeseparkidel on hooajalisus veelgi suurem, sest 80–90 protsenti energiast toodavad nad märtsist septembrini ning seda vaid päevasel ajal. «Seetõttu on elektri hinna tasakaalustamiseks ja ühtlustamiseks vajalik toodangu nihutamine, tuuleparkide puhul päevade lõikes ja päikeseparkide puhul tundide lõikes. Taastuvenergia tootmine tuleb ühildada energiasalvestusega, seda nii lühiajaliselt kui ka pikemaajaliselt,» rõhutas Aan.
Brittide kogemus: ületootmine tõstab elektrihinda
Näiteks Ühendkuningriigis tõi taastuvenergia investeeringute laine kaasa suured probleemid energiasüsteemis. «Seal on tuule- ja päikeseparkide toodangut hakatud jõuga piirama ning sageli ei võeta toodangut võrku vastu. Kuigi elektrit on justkui sageli üle, on samal ajal elektri bilansienergia hinnad hüppeliselt tõusnud ning ulatusid 2021. aastal üle 2,3 miljardi naelsterlingi ainult tasakaalustamise tagamiseks. Seetõttu pööravad britid suurt tähelepanu energiasalvestusele ning ilma selleta uusi tootmisvõimsusi praktiliselt ei planeerita,« ütles Aan. «Eestis saab seda kõigile turuosalistele kallist ja ebameeldivat probleemi vältida, kui ühes päikese- ja tuuleparkidega hakatakse aegsasti arendama energiasalvestust. Muidu juhtub nii, et rohelist elektrit toodetakse, aga elektrivõrku seda ei lasta ja seda kuskile panna ei ole.»
«Julgen väita, et energiasalvestus on järgmise paari aasta keskne kasvusuund Eesti energiasektoris. Energiasalvestus annab võimaluse tasandada elektri hindade kõikumist, tasakaalustada elektrisüsteemi ning anda hinna- ja investeeringukindluse investoritele, et päikese- ja tuuleenergiat on võimalik endiselt kasumlikult toota. Praegu hoiab energiasalvestuse arengut veel tagasi selge ärimudeli ja turu puudumine Baltimaades, kuid selle vajadus muutub iga päevaga asjakohasemaks,» ütles Aan.
Salvestuse puudumine tabab ühtemoodi valusalt nii elektri tootjaid kui ka tarbijaid, sest esimeste kasumlikkus väheneb ja teised maksavad liiga kõrget hinda. «Kui 2020. aasta taastuvenergia toetusskeem käivitas päikeseenergia võidukäigu Eestis, siis loodetavasti annab viimase pooleteise aasta kõrge elektrihind hoo sisse energiasalvestusele. See aitab meil 2030. aastaks tõeliselt täita taastuvenergiale täieliku ülemineku eesmärki,» rõhutas Aan.