/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/01/20/15089771t1h89f7.jpg)
Riigikantselei ostetud uuringust selgub, et eestimaalaste majanduslik optimism on suurenenud, aga raskusi tunnetab veerand elanikkonnast.
Majanduslikes raskustes on veerand eestimaalastest (2)
Riigikantselei värskest seireuuringust selgub, et veebruaris hindasid Eesti inimesed oma majanduslikku toimetulekut optimistlikumalt kui sügisel ja detsembris, sealjuures kasvas eriti märkimisväärselt kindlus tuleviku suhtes.
Veebruaris tundis majanduslikke toimetulekuraskusi 24 protsenti eestimaalastest, detsembris oli see näitaja 27 protsenti ja septembris 30 protsenti, teatas riigikantselei. Enam on paranenud eestlaste majanduslik toimetulek – raskusi koges veebruaris 19 protsenti, detsembris 23 protsenti ja septembris 27 protsenti. Muudest rahvustest elanike majanduslik toimetulek on muutunud vähem, veebruaris ja detsembris oli näitaja 34 protsenti ja septembris 38 protsenti, kuid ka nende majanduslik ebakindlus tuleviku suhtes on märgatavalt vähenenud.
Majanduslikku ebakindlust tuleviku suhtes tunneb 42 protsenti elanikest, sealjuures 36 protsenti eestlastest ja 55 protsenti muudest rahvustest elanikest. Detsembris oli tuleviku suhtes ebakindel 52 protsenti, septembris 60 protsenti vastanutest.
75 protsenti Eesti elanikest toetab tuumajaama
Veebruari seireuuringus uuriti esmakordselt eestimaalaste suhtumist tuumaenergia tootmisesse Eestis. Ideed toetab 75 protsenti elanikest ja põhimõtteliselt vastu on 17 protsenti elanikest. Peamised argumendid tuumaenergeetika arendamise toetuseks on Eesti energiajulgeolek ja soodsam elekter, mis on aktuaalsed vastavalt 47 ja 46 protsendi vastanute jaoks. Eesti looduse puhtus kõnetab 24 protsenti ja kliimaeesmärkide saavutamine 22 protsenti vastanuist.
Turu-uuringute ASi teostatud avaliku arvamuse uuringu raames küsitleti 16.–21. veebruarini üle Eesti 1506 elanikku vanuses 15 ja enam.