Eestis on hinnatõus täiesti käest ära: Tallinna Prismades maksab toit rohkem kui Helsingis

Kristiine Prisma. Foto: Mihkel Maripuu

Soome ajaleht Taloussanomat võrdles Tallinna ja Helsingi Prisma kauplustes pakutavate toiduainete hindu. Hinnavaatlusest selgus, et sarnane ostukorv maksis Tallinnas 5 protsenti enam kui lahe teisel kaldal, kus inimesed teenivad keskmiselt üle kahe korra rohkem. Teisalt on Eestis toidul kõrgem käibemaks kui Soomes.

Võrdluse tulemus oli ehmatav. Praegused toiduhinnad ajavad Soome tarbijaid närvi, aga teisel pool lahte on veelgi raskem. Eestis on toodete ja teenuste hinnad elatustaseme tõustes juba pikemat aega põhjanaabritele lähemale kerkinud, kuid kriisitalv paneb eestlased soomlastest hullemini proovile, kirjutas Taloussanomat.

Ajaleht võrdles põhitoiduainete hindu Tallinna Kristiine Prismas ja Helsingi Itäkeskuse Prismas 6. ja 7. märtsil. Kui ostukorvi valiti odavad põhitoidud, mis kandsid kodumaist ja S-grupi oma Kotimaista kaubamärki, kaldus hind Soome kasuks. Ostukorv maksis Tallinnas 55 eurot ja Helsingis 52,15 eurot.

Näiteks kodumaine kartulikilo maksab Tallinnas 1,5 eurot aga Helsingis vaid 0,85 eurot. Importtomat maksab Eestis 3,79 ja Soomes 3,19 eurot kilo. Kodumaine kurgikilo on Eestis ligi euro võrra kallim. Banaani saab aga meil 26 sendi võrra odavamalt.

Ülejäänud võrdluses toodud hinnavahed olid siiski väikesed. Tallinnas olid karastusjoogid ja kohv odavamad kui Helsingis. Siin mängib rolli, et karastusjoogid ja alkohol on Eestis maksustatud madalamalt kui Soome aktsiis. Samuti on Eestis toodetud liha- ja pagaritooted odavamad kui Soomes.

Samas rõhutati, et Prisma hinnad võivad erineda olenevalt kaupluse asukohast ja suuruskategooriast. Samas on Postimehe e-hinnavaatluse kohaselt Prisma üks Eesti odavamaid kauplusekette. 

Eestis tõusid hinnad veebruaris aastavõrdluses 17,6 protsenti ja Soomes 7,9 protsenti, mõlemas riigis andis suure osa inflatsioonist energia ja toiduainete kallinemine, kuid Eestis on nende osakaal kõigist majapidamiste kulutustest märkimisväärselt suurem.

«Eestis on tootmiskulude kasv olnud suurem kui Soomes. Põhjuseks elektri ja kütte hind ning palgad,» ütles S-grupi Eesti jaemüügijuht Ilkka Alarotu.

Ajaleht hoiatas, et Tallinnas ostlevad soomlased peavad olema ettevaatlikud. Enam ei saa eeldada, et toidukaup on automaatselt odavam kui Soomes, Eestis on toiduainete üldine hinnatase endiselt madalam kui Soomes, kuid selgelt väljendub see vaid Eestis valmistatud toodete puhul.

Samas tuleb hinnavõrdlustes arvestada, et Eestis on toidul kõrgem käibemaks kui põhjanaabritel. Soomes on see 14 protsenti, Eestis 20 protsenti.

Küll on väga halb see, et tunduvalt väiksemat palka teenivatel eestlastel tuleb nüüd üle-lahe-naabritega toidu eest maksta sarnast hinda. Kui Eestis on mediaanpalk ligi 1500 eurot, siis Soomes ligi 3400 eurot kuus. Näiteks Soome poemüüjad nõudsid hiljutiste streikide ajal keskmise kuupalga tõusu üle 2000 euro. Eestis jäävad müüjate palgad pigem 1000 euro kanti.

Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektori Kaimo Niitaru sõnul on Eestis ja Soomes müüdava toidukauba puhul üks kõige olulisemaid hinnaerinevuse tekitajaid erinev käibemaksumäär. Ta lisas, et hindu mõjutab mõistagi ka kaupade transport Eestisse.

«Tulemus sõltub konkreetsetest ja spetsiifilistest võrdlusse valitud toodetest – kui võrdlus sisaldaks näiteks kõigi toidukategooriate odavamaid tooteid, oleks Eestis kokku pandud ostukorv tunduvalt odavam,» rõhutas Niitaru.

Prisma jätkab tema sõnul oma strateegiat olla odavaima ostukorvi pakkuja ning sel aastal oleme lisanud pakkumistesse ka eriti soodsad nädalalõpupakkumised. Ka antud ajahetkel kehtivad pakkumised eri kaupadele mõjutavad sarnaseid hinnavõrdlusi.

Mõni päev tagasi kinnitati Prismast Postimehele, et toidukauba hinnatõusu põhjuseks on tootjate-poolne sisendhindade kasv, mitte jaekaupmehe tõusnud kulud. «Praeguste prognooside kohaselt jätkub sel aastal samuti sisendhindadest tingitud hinnatõus, kuid mitte enam sellises tempos, nagu 2022. aastal nägime. Aasta teise poolde vaatame juba lootusrikkamalt ja ootame hindade stabiliseerumist teisel poolaastal,» ütles Prisma Peremarketi kommunikatsiooni- ja vastutustundliku ettevõtluse juht Kristiina Tamberg.