/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2020/01/31/12907875t1hb172.jpg)
Tööandjad nõuavad töötajatelt oskusi, millel puudub seos tööülesannetega ja mida saab tõlgendada diskrimineerimisena. Üks viis pealtnäha igati legaalselt rahvuslikku selektsiooni teostada on kõrgete keelenõuete kaudu.
Nõuded lakke: uus peen viis diskrimineerida tööotsijaid (1)
Super Skypark T1 kaubanduskeskuses otsib koristajat, kelle tööülesanne on tagada meelelahutuskeskuse puhtus. Selleks sobib inimene, kes valdab heal tasemel eesti keelt: nõutud on B2-tase nii kõnes kui ka kirjas. Vene keele oskus on samal tasemel soovituslik.
Meelelahutuskeskust haldava Taevapark OÜ personalijuht Heidi Lind on esmapilgul üllatunud sellisest nõudest oma töökuulutuses ja kahtleb, kas neil selline nõue ikka sees on. Kontrollides kuulutust, peab ta tunnistama nõude olemasolu, kuid pehmendab seda, öeldes, et eesti keele oskus oleks lihtsalt hea.
«Ma võin need nõuded ka maha võtta,» lubab ta. «Siis tuleks meile kandidaate ka rohkem.»
Soovi keelenõuetega eemaldada konkursilt teatud rahvusgrupi esindajaid, näiteks ukrainlasi, kelle keeleoskus ei saa olla Eestis oldud aastaga B2-tasemele jõudnud, ta eitab. «Meil töötab Ukraina töötajaid küll,» kinnitas Lind.
Tööandja: kuulutuse sisestamise süsteem ei anna valikuvõimalust
«Kui puhastusteenindajana ei võeta tööle inimest, kelle eesti keele oskus on alla B2-taseme, võib olla tegemist diskrimineerimise kahtlusega,» möönis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei kommunikatsiooninõunik Helle Ruusing.
Võrdõiguslikkuse voliniku hinnangul sõltub kõik asjaoludest. «Kindlasti tuleb vaadata konkreetse töö sisu, miks keeleoskuse nõue on selline, näiteks kas koristamisele lisaks eeldatakse, et töötaja peab suhtlema klientidega,» selgitas Ruusing.
Pagaritoodete valmistaja Lameleib OÜ otsib leibade pakkijat. Ka sellele kohale kõlbab keeleliselt arenenud inimene – alla B2-tasemel keeleoskuse kuulutuse järgi leibade kotti panemisega hakkama ei saa.
Ettevõtte juhatuse liige Andres Ottis distantseerib end keelenõudest ja ütleb, et see nõue tuleb kaasa töötukassa töökuulutuste sisestamise süsteemist, mis ei jäta temale valikuvõimalust.
«Skeemid on ette antud, tuleb valida nende vahel,» selgitas Ottis. Tegelikult ei olevatki keeleoskus selles töös määrav ja ukrainlasi nad ei tõrju. «Ukrainlased on meil siin kõige usinamad keeleõppijad,» märkis ta.
Töötukassa kommunikatsioonijuht Lauri Kool kinnitas, et tööandja ei pea töökuulutuse sisestamisel keelenõudeid üldse panema, kuid soovitus on seda teha, sest tööandja peab inimesega mingis keeles suhtlema. Valikus on ka A1-tase.
«Meie keskkonnas saab tööpakkumise sisestaja ise otsustada, mida kuulutusse paneb, mis tasemel töötaja tema ettevõttes oma rolli täitmiseks valdama peab. Saab panna kõike alates A1st ja ka üldse mitte panna,» selgitas Kool. «Selline valik on ka tööpakkumise sisestamisel, et paned lihtsalt soovitusliku keeleoskuse.»
Keeleoskuse nõue emakeelena võib olla diskrimineeriv
Ükski riiklik asutus ei jälgi tänasel päeval, mis nõudeid töökuulutustesse sisse pannakse. Tegeletakse ainult konkreetsete kaebustega. Võrdõiguslikkuse voliniku poole on pöördutud kaebustega, kus tööandja on nõudnud eesti keele valdamist emakeelena.
«Seda loetakse diskrimineerivaks, kuna keeleoskuse nõue just emakeelena, aga mitte tööks vajalikul tasemel keeleoskusena viitab sellele, et tööle otsitakse sellest rahvusest, mitte selle keele oskusega inimesi,» selgitas Ruusing.
Kui inimene leiab, et ta saab tööülesannetega hakkama, siis soovitab võrdõiguslikkuse voliniku büroo selle kuulutuse järgi tööle kandideerida ja vestelda tööandjaga oma motivatsioonist, oma oskustest ja ka sellest, kuidas omavahel suhelda, kui eesti keel ei ole väga hästi selge.
«Juhul, kui tööle kandideerijal on olemas vajalikud oskused tööd teha ja ülemäärase tasemega keeleoskuse nõue ei ole konkreetse töö jaoks vajalik ning tööandja jätab kandidaadi kõrvale just keeleoskuse nõude täitmata jätmise tõttu, siis palume neil tööle kandideerijatel pöörduda voliniku kantselei poole,» soovitas Ruusing.