Levits: Aserbaidžaanil on oluline osa Euroopa gaasitarnete mitmekesistamisel

Bibi Heybati naftaväli, mis asub Kaspia mere rannikul Bakuu lähedal. Foto: Mladen Antonov

Aserbaidžaan mängib EL-i maagaasi tarneallikate ja -teede mitmekesistamisel ning Euroopa energiajulgeoleku tugevdamisel olulist rolli, rõhutas Läti president Egils Levits Bakuus kohtumisel Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga.

Presidendikantselei meediakeskuse juht Justīne Deičmane ütles uudisteagentuurile LETA, et presidendid arutasid kahe riigi suhteid, EL-Aserbaidžaani suhtlust, Euroopa julgeolekuküsimusi ja Euroopa alternatiivseid energiaallikaid.

Levits rõhutas EL-i ja Aserbaidžaani suhtluse olulisust. Ta märkis, et Läti tervitab EL-i ja Aserbaidžaani vahelise energeetikaalase koostöö vastastikuse mõistmise memorandumit. Presidendi sõnul on Läti valmis arendama koostööd ka taastuvenergiaallikate vallas.

Levitsi sõnul on Läti huvitatud poliitilise dialoogi pidamisest Aserbaidžaaniga kõikidel tasanditel. Praeguseks on kahe riigi omavalitsused sõlminud 14 koostöölepingut. Lisaks tähistavad Läti ja Aserbaidžaan järgmisel aastal diplomaatiliste suhete 30. aastapäeva.

Levits märkis, et Läti ja Aserbaidžaani majandussuhted on viimastel aastatel arenenud soodsas suunast. Läti on huvitatud tulevaste koostööväljavaadete uurimisest sellistes valdkondades nagu IT, nutienergia ja rohetehnoloogiad. Omaette koostöövaldkond on transport ja logistika. Läti president lisas, et rahvuslikul lennufirmal airBaltic on tänavu mais kavas taastada otselennud Riia ja Bakuu vahel.

Levits märkis, et Läti seisab NATO liikmena NATO ja Aserbaidžaani veelgi tihedama koostöö eest rahupartnerlusprogrammi raames. Sellega seoses kinnitas ta, et Lätil on hea meel pikendada Läti Bakuu saatkonna kui NATO kontaktpunkti mandaati 2024. aastani.

Presidendid arutasid olukorda Ukrainas ja selle abistamist võitluses Venemaa vastu. Levits märkis, et Läti hindab kõrgelt Aserbaidžaani humanitaar- ja poliitilist toetust ning hiljutist generaatorite saadetist Ukrainale. Presidendi sõnul on Ukrainas võimalik püsiv rahu saavutada üksnes rahvusvahelise õiguse ja riigi terviklikkuse põhimõtte alusel.

Presidendid arutasid ka kahe riigi koostööd rahvusvahelistes struktuurides.

Karabahhi küsimuses väljendas president Läti ametlikku seisukohta: Läti soovib näha Lõuna-Kaukaasiat püsikindla ja jõukana. Armeenia-Aserbaidžaani tülile tuleb leida rahvusvahelise õiguse raames jätkusuutlik ja rahumeelne lahendus, ütles Levits.