Kaubanduskoda määrib mett enese mokale: hoidsime hullema ära

Kuigi eelnõu esialgse versiooni järgi pidanuks kauplused tagama pakendijäätmete liigiti ära andmise võimaluse, siis eelnõu lõppversioonist seda punkti enam ei leia. Foto: Dmitri Kotjuh/Scanpix

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel hoidsid nad ära mitu pakendiseaduse muudatust, millel oleks olnud negatiivne mõju ettevõtetele.

1. mail jõustub pakendiseaduses ligi 30 muudatust, millel on oluline mõju pakendiettevõtetele, sh kauplustele, söögikohtadele jne. Kaubandus-tööstuskoja teatel suutsid nad eelnõu väljatöötamisel suruda läbi ettepanekud, mis kaitsevad ettevõtjate huve.

Koda tõi enda töövõiduna välja, et seadusesse ei lisandu kohustuslikke meetmeid ühekordselt kasutatavate plastpakendite ja -topside vähendamiseks. Selle asemel jõustub pakendiseaduses muudatus, mille kohaselt peab pakendiettevõtja võtma kasutusele vajalikud meetmed, et vähendada ühekordselt kasutatavate plastpakendite tarbimist aastaks 2026 võrreldes 2023. aastaga.

Seejuures ei ütle seadus, milliseid meetmeid ja millise ajakava kohaselt peab pakendiettevõtja rakendama. «Iga ettevõtja saab ise otsustada, kuidas täita 2026. aastaks seatud eesmärki,» rõõmustas kaubanduskoda.

Eelnõu varasemas versioonis oli ka nõue, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud jäätmevoost tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi- ja pakendijäätmeid. Koja hinnangul ei olnud see nõue üheselt mõistetav, mistõttu oleks muudatus tekitanud segadust ja toonud pakendiettevõtjatele kaasa suuremad kulud ning oleks võinud põhjustada ka kohtuvaidlusi. «Koja vastuseisu tõttu jäi see punkt pakendiseadusesse lisamata,» teatati pressiteates.

Pakendiseaduse muudatuste eelnõus oli ka kohustus, et pakendiettevõtja peab tagama müügikoha territooriumil pakendijäätmete liigiti äraandmise võimaluse tarbijale. Ka selle kohustuse otsustas riigikogu keskkonnakomisjon viimaks seadusest välja võtta.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase sõnul muutus seadus selgemaks ning suurenes ka paindlikkus – ettevõtted saavad ise otsustada, milliste tegevuste abil teatud eesmärke saavutada.

Udrase sõnul lükati koja ettepanekul edasi mitme muudatuse jõustumise tähtaegu, et ettevõtetel oleks rohkem kohanemisaega. Näiteks pakendiettevõtjad peavad andmed ühekordselt kasutatavate plasttoodete koguste kohta esitama pakendiregistrile 2023. aastal, mitte algselt kavandatud 2022. aasta kohta. Samuti ei pea pakendiettevõtjad ühekordsete plastpakendite ja -topside vähendamise meetmete kava valmis saama tänavuse aasta 1. maiks, vaid 1. septembriks.