Õliühing: kütusemüük tanklates püsib tugev, murekoht on mujal

Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul on suureks murekohaks puidutööstuses toimuv. Foto: Tairo Lutter

Maksu- ja tolliameti avaldatud veebruari kütuseturu koondandmed näitasid 5-protsendilist tanklamüüki kasvu, kuid diislikütuse hulgimüük vähenes mullusega võrreldes pea viiendiku võrra. Kütusemüüjate esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu sõnul näitab märgatav hulgimüüginumbrite langus teatud sektorite keerulist majandusolukorda.

Ühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas pressiteate vahendusel, et hulgimüügi korras tarnitakse kütust sektoritele, kelle tehnika ei võimalda liikumist üldkasutatavatel maanteedel. «Näiteks suured metsamasinad ja ehitustehnika ei saa tanklasse sisse sõita ja nii on vaja neid diislikütusega varustada kinnistel territooriumitel. Kuna ehitus- ja puidutööstuse mahud langevad, siis arusaadavalt nendes sektorites tarbimine väheneb, nentis ta.

Samuti kasutatakse diislikütust ka tööstusettevõtete energiavajaduse rahuldamiseks. «Diislikütus on kasutusel nii hoonete kütmiseks kui ka paiksete mootorite ja tehnika käitamiseks. Kahjuks on viimaste kuude muret tegevaks tendentsiks olnud näiteks puidutööstuse tarbimise vähenemine,» tõi Raamat välja. Ta lisas, et selge negatiivne mõju kütuse hulgimüügile on ka raudteevedaja Operaili vähenenud veomahtudel.

Kütuse jaemüügi mahtusid kommenteerides tõdes Raamat, et eraisikute tarbimine on üllatanud. «Kui langeva majanduse ja rekordilise inflatsiooni juures võiks arvata, et ka inimesed vähendavad oma autosõite, siis valdavalt kodumajapidamiste tarbitava mootoribensiini müük tõusis veebruaris 2,5 protsendi võrra,» märkis ta.  Õliõhingu juht lisas, et kuigi sel aastal on mootoribensiini hinnad olnud ligi 12 senti kõrgemad kui eelmisel aastal, siis tarbimisnumbrid sellest vähenenud ei ole. «Eesti inimesed on oma tarbimisharjumused optimeerinud ja kõrge hind ei suuda panna inimesi vajalikke sõite vältima,» hindas ta.

Diislikütuse jaemüüginumbreid analüüsides leidis Raamat, et kasvunumbrid tulenevad veondusest, kus tarbitakse üle 50 protsendi diislikütusest. «Kui vaatame üldist majandusseisu, siis loogiline oleks, et veosemaht peaks vähenema ja selle tuules langema ka diislikütuse tanklamüük. Ometi näitavad veosekäibe numbrid, et eelmise aasta teises pooles siseriiklik veosemaht tõusis,» märkis Õliühingu juht.

Raamatu hinnangul näitab see, et praegune aktsiisipoliitika on optimaalne ja tagab nii laekumised riigieelarvesse kui ka ettevõtete konkurentsivõime. «Veondus ja laondus on töötleva tööstuse ja kaubanduse järel suuruselt kolmas panustaja Eesti sisemajanduse koguprodukti ning kaubavedu maanteel on üks suurimatest sektoritest teenuste väliskaubandustulu toomisel. Kuna piirimaakondade tanklamüük kasvas sarnaselt varasemate kuudega ka veebruaris märksa rohkem kui müük ülejäänud Eestis, siis see toetab järeldust, et veonduse aktsiisiraha Eestisse tagasi toomise protsess on ikka veel käimas,» hinda ta.