Kes teeb parema pakkumise? Üleöö kallinenud kodulaen on pannud inimesed pankadele tormi jooksma

Euribori tõus avas ukse ootamatule kulude kasvule, järsku haaras pank iga kuu inimeste taskutest sadu eurosid rohkem raha. Foto: Toomas Huik

See sõna on hoidnud Eesti inimesi hirmu all juba möödunud suvest: euribor. Enamikule pangalaenudele lisanduv protsent tähendab, et inimesed peavad kaks korda aastas sisuliselt üleöö pangale rohkem raha maksma hakkama.

Kodulaenuturul on see kaasa toonud suure pangajooksu: otsitakse, kes on nõus soodsamat pakkumist tegema. Pankade jutust jääb aga mulje, nagu poleks intress inimestele üldse tähtis.

Kuigi pangajooksust kui sellisest ei taha ükski pank kõneleda, näitavad arutlused Eesti finantsgruppides, et rahvast huvitab ainult üks: kuidas saaks järsku kallinenud kodulaenu eest vähem maksta? Kuue kuu euribor on jõudnud juba 3,4 protsendi tasemele, finantseksperdid hoiatavad, et sügiseks võib see ulatuda juba viie protsendini. Kuna pangalaenuintress koosneb kahest osast – intress, mida nõuab pank, pluss kuue kuu euribor –, siis kasutavad inimesed kaht strateegiat, et oma laenumakset pisemaks saada.