Eesti Energia: energiahindu võib mõjutama hakata Hiina

LNG tanker. Foto on illustreeriv. Foto: STR/AFP

Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul võib energiakriisi teravaim tipp selleks talveks läbi olla, ent tulevaks kütteperioodiks valmistumisel võib energiahindu Venemaast oluliselt rohkem mõjutama hakata Hiina, kes järk-järgult avab majandust ja seega rohkem maagaasi vajab.

Euroopa gaasitarnetele võib sel aastal anda suurema löögi nõudluse kasv Hiinas kui Venemaa tarnete täielik seiskumine, hoiatab Milleri sõnul rahvusvaheline energiaagentuur (IEA). «Hiinast on kujunenud gaasitarnete osas suur küsimärk, kuid kasvustsenaariumi korral võib riigi veeldatud maagaasi (LNG) import sel aastal kasvada koguni 35 protsenti, kui hinnad jätkavad langemist ja majandus pöörab kiirele kasvule. Selline stsenaarium suurendaks oluliselt rahvusvahelist konkurentsi LNG osas ja võib hinnad kergitada jätkusuutmatule tasemele, millist nähti mullu suvel,» kommenteeris Miller pressiteates.

Miller tõi välja, et Hiina on oluliselt leevendanud COVID-iga seotud piiranguid, mille tõttu eelmisel aastal riigi energiakasutus vähenes märkimisväärselt ja mis võimaldas samal ajal Euroopal importida rekordkoguses LNG-d. Tänu energiakokkuhoiule ja pehmele talvele võimaldas LNG Euroopal küttehooajaga toime tulla olukorras, kus torugaasi tarned Venemaalt vähenesid 80 protsenti.

«Kui Euroopa LNG-import kasvas mullu üle 60 protsendi, siis Hiinas vähenes see samal ajal 22 protsenti. Milliseks kujuneb see aasta, ei ole veel teada, sest ka IEA analüüsis on kõige väiksema ja kõige suurema kasvu stsenaariumi vahe 40 miljardit kuupmeetrit maagaasi. See vastab 8 protsendile Euroopa tänavusest vajadusest. IEA prognoosib, et Hiina gaasikasutus kasvab tänavu 7 protsenti,» loetles Miller.

LNG terminal Leedus Klaipedas. Foto: Georg Kõrre

Ühtlasi prognoosib IEA strateegi sõnul, et Euroopa LNG-import püstitab rekordi ka tänavu, jõudes tasemeni 180 miljardit kuupmeetrit. Mullu kasvas piirkonna LNG-import 60 protsenti jõudes 170 miljardi kuupmeetrini. Venemaa torutarnete mahuks prognoosib IEA 30 miljardit kuupmeetrit.

«Järgmisele sügisele mõeldes lisab väheke optimismi Euroopa Komisjoni energiavoliniku Kadri Simsoni prognoos, et kütteperioodi lõpetab majandusliit gaasihoidlate keskmise täituvusega 50 protsendi juures. Mullu novembris ärgitas komisjon liikmesriike pingutama selle nimel, et hoidlates oleks 1. veebruariks vähemalt 45 protsenti gaasi järel. Täna on täituvus aga veel lausa 59 protsenti,» märkis Miller.

Ta lisas, et Simsoni sõnul on Venemaa energiasantaaž läbi kukkunud, sest ehkki tarned vähenesid 155 miljardilt kuuomeetrilt aastas 62 miljardi kuupmeetrini, on Euroopa toime tulnud. «Simson peab Euroopa energiajulgeolekut mitmes aspektis tugevamaks ja sõltuvust Venemaast väiksemaks, kui see oli aasta tagasi. Samas tuleb silmas pidada, et võidetud on alles esimene lahing. Euroopa peab endiselt tegema tõsiselt tööd selle nimel, et tarnete allikaid mitmekesistada, kasvatada taastuvenergia tootmist, vähendada energiatarbimist. Ning lõpuks peavad gaasihoidlad 1. novembriks olema taas 90 protsendi ulatuses täidetud, et uuele talvele vastu minna,» tõdes Miller.