Mida ootavad börsifirmade juhid uuelt valitsuskoalitsioonilt?

Coop Panga juht Margus Rink soovib, et koalitsioonilepingus oleks esimene peatükk julgeolek, teine majandus ja edasi kõik muu Foto: Eero Vabamägi, Postimees

Börsiettevõtete juhid peavad oluliseks kaitsetemaatikaga tegelemist ja tahavad loodavalt valitsuselt konkreetsemaid tegevusi, et majandus langusest välja tuua. Samas maksudega mängimist ei soovita.

Coop Panga juht Margus Rink ütles, et tema arvates võiks koalitsioonilepingu esimene peatükk olla julgeolekust, mis katab nii välis- kui sisejulgeoleku. Teine peatükk peaks kindlasti olema sellest, kuidas panna Eesti majandus uuesti kasvama. Enne, kui me jõuame mingite peatükkideni, mida kõike toetada ja kuhu raha jagada, peaksid need olema Eesti valitsuse prioriteedid, leiab ta.

Millest selline järjestus?

Teine peatükk peab adresseerima, mis on need hoovad, et Eestis tekiksid ettevõtted, et meil loodaks töökohti ja julgetaks uusi ideid proovida. Kui on mingeid ettevõtete gruppe vaja ajutiselt toetada, et nad uuesti jalad alla saaksid, siis tuleks seda teha.

Samuti tuleks vaadata, kuidas kõrgete energiahindadega toime tullakse. Meil ei ole õnneks veel tööpuudus kõrge, kuid majanduse kogutoodang on languses. Eksport on languses. Kui see samamoodi jätkub, siis varem või hiljem hakkavad ettevõtted end kokku pakkima. Meil tekib töötus ja vajume sügavamale auku. Inimesed peaksid täna hammastega töökohtadest kinni hoidma. Siin on praegu see koht, kus tuleb august välja saada.

Kas lootmine rohepöördele Reformierakonna ja Eesti 200 programmis pole liiga abstraktsed ideed, et saada majandus taas kasvama?

See on hoomamatu teema. Ainuke praktiline väljund, mida ma suudan selles osas ette kujutada, on päikesetuuleparkide ehitamine. Ehitusega luuakse väärtust ja elektritootmisega samuti. Mina lähiaastatel rohepöördes rohkem mingisugust praktilist väljundit ei näe. Koalitsioon luuakse muidugi neljaks aastaks. Rohepöörde suund on kindlasti õige, aga see on natuke abstraktne.

Kuidas siis saada majandus kasvama? Kas selleks tuleks teha maksumuudatusi?

Võib-olla on mõnes sektoris ajutiselt abi vaja või investeeringuid soodustada. Vahel on tarvis täiendõpet, et hakata väärust looma. Üldiselt mulle meeldib maksupoliitikas pigem stabiilsus. Meil pole vaja tõsta makse, vaid kasvatada läbi ettevõtluse nende maksubaasi, kes makse maksavad.

Millised need teised meetmed võiksid olla?

Õnneks ei jäänud valimistel kõlama, et hakkame pankadelt rohkem maksu võtma. Pangad on Eestis ainuke majandussektor, kes iga kuu maksab 14 protsenti kasumilt tulumaksu.

Äraspidiseid maksuideid on veel. Mullu läks päikeseparkidel hästi – hakkame siis neid rohkem maksustama või panganduses euribori tõustes pankade tulu täiendavalt maksustama. Hetkel kasvatab intressitõus pankade tulu, aga sellele võivad järgneda laenukahjumid ja suuremad kulud.

Keegi tõi näite, et kui järgmisel aastal hakkab ehk Tallinkil hästi minema, siis võiks seda maksustada. Me tapame rohkem maksustades ära kõik head initsiatiivid. Mängureeglid peaks olema selged ja neid ei muudeta igasuguste hoovuste ajendil.

Sotside programmist jäi silma soov makse tõsta, et kaitse-eelarvet rahastada...

Kui ma pean maksma rohkem makse julgeoleku tagamiseks, siis mina oleks seda valmis tegema.

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene: ootame uuelt valitsuselt stabiilsust

Tallink ootab stabiilset julgeoleku- ja maksukeskkonda, konkurentsivõimelist majandust ja arvestamist naaberriikides tehtavate Eesti konkurentsivõimet negatiivselt mõjutada võivate otsustega, nagu sektoripõhine riigiabi.

Eraldi soovime esile tuua merendussektori suurt potentsiaali majanduses ning õigusruumi ja maksupoliitika kujundamist, mis arvestaks lähimate mereriikide pikaajaliste tavadega, aitaks hoida ja luua võimalikult palju töökohti nii merel kui kaldal Eesti lipu all ja Eesti ettevõtete poolt – et saavutada maksimaalne lisandväärtus.

Nordeconi juht Gerd Müller: inimesed pole ammu tuleviku pärast nii palju muretsenud

Ootan, et Eesti jätkaks avatud ja liberaalse majanduspoliitikaga, et soodustada uute ja kõrge lisaväärtusega töökohtade loomist. Tulumaksusüsteemi muutmist ei pea vajalikuks, sest see on stabiilselt hästi toiminud.

Ootan, et avaliku sektori osalemine majanduses ei oleks 100 protsenti majandustsüklile reageeriv, vaid suudaks kas või osaliseltki toimuda vastupidiselt. Majandus on hetkel selges languses, mille oht on tööpuuduse kiire kasv. Nüüd on õige aeg alustada nende arenduste ja ettevõtmistega, mis sahtlis ootamas, sest ettevõtjatel on ressurssi ja huvi nendega tegeleda.

Loodan, et riigikaitseliste teemade kõrval on haridussüsteemi kaasaajastamine ning rohepöördega seonduv kõrgeima prioriteediga. Nagu valimised näitasid, pole inimesed ammu tuleviku pärast nii palju muretsenud. 

Enefit Greeni juht Aavo Kärmas: hea, et kõik lubasid taastuvenergeetika kasutuselevõtu kiirendamist

Eesti on viimastel aastatel teinud olulisi samme taastuvenergeetika arengu soodustamiseks, näiteks riigikaitse radarite uuendamine kõrguspiirangute lahendamiseks, kohaliku kasu mudel, liitumisvõimsuste vabastamine. Selge tugi taastuvenergiale on ka eesmärk toota hiljemalt 2030. aastal Eestis sama palju taastuvelektrit kui siin tarbitakse. Selle saavutamiseks on seitse aastat aega, mis energeetikas on pigem lühike aeg ja loodav koalitsioon peab taastuvenergia arendajatele andma selguse, et kuidas 2030. aastaks taastuvenergia eesmärk saavutada tahetakse.

Hea on see, et kõigi võimalike koalitsioonierakondade valimisprogrammid rõhutasid taastuvenergeetika kasutuselevõtu kiirendamist. See on vältimatu suund, kui tahame saada riigina energiasõltumatuks, pakkuda inimestele taskukohast ja puhast energiat. Valmisprogrammides öeldu peab siiski saama täpsema sisu ja vormi, et 2030 eesmärk ka reaalsuseks saaks. Turuosalistele on vaja riigi pikaajalist tegevuskava.

Uuel valitsusel tuleb teha põhimõttelisi otsuseid, et soodustada taastuvenergia investeeringuid Eestis. Järgmine suur samm taastuvenergeetikas on Eesti jaoks meretuule kasutamine, mis vajab tugevaid majanduslikke eeldusi, aga ka selgust ühenduste osas. Eesti turgu ja mereala arvestades on siin vajalik riiklik tulustabiilsuse mehhanism, et hoida elektrijaamade rajamise kapitalikulud mõistlikul tasemel. Arendajate hinnangul on Eestisse kõige sobivam kahepoolne hinnaerinevuse leping ehk CfD, mis tagab minimaalse tulukindluse arendajale olukorras, kus elekter on väga odav ja annab kõrgemate elektrihindade korral riigile võimaluse teenida tulu.