Põllumajandusministri Helir-Vadlor Seederi hinnangul on mitmel pool Eestis tekkinud kohaliku toidu võrgustikud heaks näiteks ühistegevuse ning lühikese tarneahela efektiivsusest, sest toovad talukauba tarbijaile lähemale.
Seeder: kohaliku toidu võrgustikud toovad talukauba tarbijale lähemale
«Mul on hea meel tõdeda, et ühistegevus saab kohaliku toidu võrgustike baasil aina enam hoogu juurde. Võrgustikes põimunud tootja ja tarbija vaheline usalduslik side tagab toidu stabiilse kvaliteedi. Võrgustike areng aitab omakorda vältida toidu anonüümseks muutumist,» selgitas Seeder.
Ministri sõnul on eriti positiivne, et võrgustike kaudu on võimalus tellida kohalikku talukaupa ja mahetoitu, mida suurtest kaubanduskeskustest alati leida ei pruugi. «Tarbides eestimaist toidukaupa, toetame ja hindame oma tootjaid,» nentis ta.
Kohaliku toidu võrgustike näol on tegemist ühistegelikult koondunud talunike ja väiketootjatega, kes oma talukaupa otse tarbijale turustavad.
Heade näidetena võib välja tuua 2006. aastast tegutseva Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku, kuhu kuulub 23 talunikku ja mille kaudu on muuhulgas võimalus lasteaedadel ning koolidel mahetoitu hankida.
Tänaseks on hoo sisse saanud ka MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille väljundiks on Tartu Lõunakeskuse taluturg, kus on müügil ligikaudu saja tootja kaup. Lisaks Lõuna-Eestile on toimiv võrgustik ka Saaremaal. Võrgustikud on loomisel nii Ida- kui ka Lääne-Virumaal, Harjumaal, Pärnumaal.
Lisaks tegutsevad kodanikeühendused Otse Tootjalt Tarbijale, mis organiseerivad kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta. Hetkel on neid tegutsemas kolm - Raasikul, Kuusalus ja Viljandis
Toiduvõrgustikud saavad oma tegevuseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukava Leader meetmest