/nginx/o/2023/03/07/15185100t1ha68b.jpg)
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis värskeid veebruari inflatsiooninumbreid kommenteerides, et hinnatõus hakkab vaikselt raugema, kuna majandusaktiivsuse vähenemine, majapidamiste ostujõu langus ja tööpuuduse tõus vähendavad nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele.
«Hinnatõusu rahunemisse panustab ka energia, erinevate toorainete ja rahvusvahelise transpordi hindade langus,» lisas Elmik pressiteates.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6 protsenti ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6 protsenti. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2 protsenti ja teenused 18,5 protsenti kallimad.
«Veebruaris panustas hinnatõusu kõige rohkem energia. Viiendik hinnatõusust tuli elektri kallinemisest. Valitsuse energiatoetused majapidamistele olid eelmisel talvel heldemad kui tänavu,» tõi ökonomist välja, lisades, et kinnisvaraturu jahtumine ja üürikorterite pakkumise kasv on kaasa toonud üüri hinna languse. Eelmise aasta septembriga võrreldes on üürihinnad alanenud kümnendiku võrra.
«Toit on aastaga kallinenud veerandi võrra. Toidutoorme ja energia hinna langus jõuab toidu hinda viitega. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi Eesti toidutootjad oma müügihindu järgmistel kuudel tõsta ei plaani. Toidukauplused ootavad aga hinnatõusu jätkumist. Selle taga võib olla toidumüüjate kasumlikkuse märgatav langus. Supermarketite ja toidupoodide kogukasum vähenes eelmisel aastal statistikaameti esialgsetel andmetel 98 protsenti,» selgitas ta.
Lisaks toidule kallines alkohol ja tubakas muu hulgas, kuna 1. jaanuaril tõusis tubaka aktsiisimaks ja lõppes aktsiisivabastus tubakavedelikele ning kõrgema maksumääraga tubakas jõuab järk-järgult poodidesse.
2023. aastal tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 9 protsendi võrra. «Kõige rohkem panustab hinnatõusu toidu kallinemine. Keskmine netopalk peaks Swedbanki prognoosi järgi tõusma hindadega samas suurusjärgus ehk 9 protsenti,» lisas Elmik.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)