Tervise- ja tööminister Peep Petersoni kutsel peetakse teisipäeval sotsiaalministeeriumis jätkukohtumine hoolekandesektori tööandjate ja töötajatega, et arutada hooldekodude töötajate kollektiivlepingu sõlmimist.
Jätkuvad läbirääkimised hooldustöötajate palgatõusu üle
Eesmärk on leppida kokku ööpäevaringse üldhooldusteenuse hooldustöötajate töötasu alammäär. Kohtumisele on kutsutud Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, hoolekodude pidajad ning sotsiaalala töötajaid esindavad ametiühingud.
«Juulist jõustuva hooldereformiga võtab avalik sektor enda kanda hooldekodu kohatasust hoolduspersonali tööjõukulud. Seega on viimane aeg arutada, kuidas saavutada õiglasem palgatase, mis aitaks hoida ka hooldekodudes töötajaid. Minu hinnangul on selleks parim võimalus tööturu osapoolte vaheline laiendatav kollektiivlepe või vähemalt hea tahte kokkulepe,» ütles minister Peterson.
1. aprillil saabub palgatõus
Petersoni sõnul toob meditsiinisektoris 1. aprillist jõustuv kollektiivlepe kaasa palgatõusu, mis seab surve ka hooldekodude töötajatele. «Samuti tuleb arvestada Euroopa Liidu direktiivi nõuetega, mis ootab Eestilt tegevuskava, kuidas aidata vähemalt 80 protsendil töötajatest saada osa üleriiklikest palgalepetest,» sõnas minister.
Juulist jõustuva hooldekodukoha rahastamise muudatusega võtab avalik sektor enda kanda hooldekodu kohatasust hoolduspersonali tööjõukulud. Seni suuremas osas inimese enda ja ülalpidajate kanda jäetud hinnatundlikule teenustasule annaks riigi raha lisandumine – lisaks kohaliku omavalitsuse eelarvele – võimaluse hoolduspersonali palkade tõusuks. Hoolduspersonali töökoormust aitab leevendada kavandatav suhtarvu kehtestamine abistatavate arvule töötaja kohta.
Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosi OSKA 2021. aasta uuringu kohaselt oodatakse hooldekodudesse, haiglatesse ja koduteenustele juurde 1000–1200 hooldustöötajat. Hooldustöötaja ametikohalt lahkub aga ligi 1000 inimest aastas, väljaõppinud hooldustöötajaid kaotatakse konkureeriva palgatasemega kaubandus- ja teenindussektorile.
Hoolderefomiga investeerib riik 2023. aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus prognooside järgi 62 miljoni euroni.