Saksa Pank sai mullu kätte 2,7 miljonit euro väärtuses valeraha

Türi vallal tuleb ühele kodutoetuse taotlejale 8000 euro suurune toetus välja maksta. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Saksa Pank eemaldas 2022. aastal riigis ringlusest 44 145 võltsitud rahatähte ühtekokku nimiväärtuses 2,7 miljonit eurot, mis on 5,2 protsenti rohkem kui aasta varem.

 

«2022. aastal kasvas veidi valeraha hulk. Tõenäoliselt on see tingitud asjaolust, et eelneval kahel aastal kehtinud COVID-i piirangud on suures osas kaotatud ning sellised üritused nagu laadad ja jõuluturud, kus valitseb sularahaga maksmine, on muutunud sagedamaks,» ütles Bundesbanki juhatuse liige Burkhard Balz.

Oluliselt on kasvanud võltsitud 100- ja 200-euroste pangatähtede arv, kuna registreeriti mitu juhtumit, kus valerahaga tasuti suure väärtusega kauba eest.

Samal ajal oli suurim osa võltsingutest 50-eurosed pangatähed - 41 protsenti, millele järgnesid 20-eurosed (28 protsenti). Kõige vähem (kaks protsenti) «joonistavad» kurjategijad 5- ja 500-euroseid rahatähti.

Vaatamata kahju kasvule jääb valeraha hulk üldiselt siiski väga väikeseks, märkis keskpank. 2022. aastal oli 10 000 elaniku kohta vaid viis võltsitud pangatähte.

Nagu varasematelgi aastatel, on suurim osakaal võltsingutes «filmirahal» . Need on tavalised, turvaelementideta trükitud võltsingud, mida kasutatakse kinos ja teatris.

Bundesbank leidis 2022. aastal ka 73 384 võltsitud münti, aasta varem oli neid 41 100. Järsk kasv on tingitud muu hulgas sellest, et mitu ettevõtet kogus võltsmünte mitu aastat ja kandis seejärel üle keskpanka, seisab ettekandes.

Kõige sagedamini võltsiti 2-euroseid münte – neid oli 92 protsendil juhtudest.

Euroalal tervikuna kasvas võltsitud pangatähtede hulk 2022. aastal 8,4 protsenti 376 000-ni. Nende kogunimiväärtus ulatus 21,5 miljoni euroni. 2021. aastal oli see 17,5 miljonit eurot.

Seejuures olid petturite seas menukaimad 50-eurosed rahatähed, moodustades ligi 40 protsenti võltsingutest.