Šveitsi keskpank flirdib tulevikus negatiivse omakapitaliga

Šveitsi keskpank võttis mullu vastu suure kahjumi Foto: AP/Scanpix

Šveitsi keskpanga läinud aasta puhaskahjum ulatus 132,5 miljardi frangini ehk 133 miljardi euroni.

Panga 115 aasta suurim aastakahjum tuli keskpanga võlakirja- ja aktsiainvesteeringutest, mille väärtus langes.

Lisaks avaldas negatiivset mõju frangi tugevnemine, mis vähendas keskpanga välismaiste varade väärtust ja tootluseid.

2021. aastal ulatus keskpanga kasum 26 miljardi frangini. Kahjum tähendab, et keskpank ei tee väljamakseid ei Šveitsi keskvalitsusele ega kantonitele ning ka dividendiinvestorid võivad omanikutulust suu puhtaks pühkida. Šveitsi keskpanga aktsiaid ostnutele on dividendita jäämine harv kogemus, eelmine kord juhtus see 1907. aastal.

Keskpank keeldus kommentaaridest, kuidas kahjum mõjutab tulevast rahapoliitikat.

Analüütikute arvates ei mõjuta suur kahjum kuidagi rahapoliitikat, kuna keskpangal on veel läinud aasta kahjumi järel alles 66 miljardit franki omakapitali.

«Isegi kui kogu omakapital kaotataks, ei muudaks see lühiajaliselt keskpanga rahapoliitikat, sest keskpank saab tegutseda ilma omakapitalita,» ütles UBSi ökonomist Alessandro Bee Reutersile. «Kui omakapital jääks negatiivseks pikaks ajaks, siis võiks see mõjuda. Kuid me oleme ka läinud aasta suure kahjumi järel veel sellest kaugel.»