/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/03/06/15183757t1hd799.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare hinnangul oli palgakasv möödunud aasta lõpus majanduslangusele vaatamata hoogne.
Eesti Pank: palgakasv oli mullu hoogne majanduslangusest hoolimata
Keskmine brutokuupalk oli statistikaameti andmeil 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9 protsenti kõrgem kui 2021. aastal, keskmine reaalpalk aga langes 8,8 protsenti, jäädes 1358 euro peale.
Neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1775 eurot, mis on 9,2 protsenti suurem kui aasta varem samal ajal. Keskmine reaalpalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1413 eurot ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,3 protsenti madalam.
«Kuigi eelmise aasta lõpus majandus kahanes, püsis keskmise palga kasv siiski hoogne. Võrreldes 2021. aastaga palga ostujõud eelmisel aastal tervikuna aga kahanes,» nentis Soosaar pressiteates.
Töötajaid sageli juurde ei võeta
Kui majandus poleks olnud languses, oleks ökonomisti sõnul hoogsa inflatsiooni mõjul nähtud veelgi suuremat palgakasvu. «Palgakasvu mõjutab majandusolukorra nõrgenemine, mistõttu on ettevõtjatel väiksem soov töötajaid juurde värvata. Seda kinnitavad nii konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuring kui ka hõive kahanemine,» selgitas ta.
Tõusnud tarbijahinnad lisavad aga survet kollektiivselt kokkulepitud palkade tõstmiseks, eriti riigisektoris. Näiteks tervishoiutöötajate palkade alammäär tõuseb 20 protsenti ja samuti kiireneb palgakasv hariduses. Lisaks tõusis miinimumpalk alates sellest aastast 10,9 protsenti.
«Kaudselt on sellistel palgatõusudel mõju ka erasektorile, sest need kujundavad töötajate palgaootusi ka laiemalt ning osaliselt konkureeritakse sama tööjõu pärast. Veelgi hoogsam palgakulude kasv võib aga tähendada konkurentsivõime kahanemist,» selgitas Soosaar.