Hiina majanduse planeerija, rahvuslik arengu ja reformikomisjon (NDRC) tõi välja kivisöe suurema rolli elektrivarustuses, kuna fossiilsed kütused aitavad parandada energiasüsteemi varustuskindlust ja julgeolekut, kirjutab Reuters.
Hiina teeb energiajulgeoleku tõttu panuse kivisöe kasutusele
Venemaa invasiooni järel Ukrainas ja Hiina kodumaise varustuse pudelikaelad on sundinud viimastel aastatel keskenduma energiajulgeolekule.
Läinud aastal tootis maailma suuruselt teine majandus 56,2 protsenti elektrist kivisöest. Samas on järsult suurendatud maagaasi ja taastuvenergia osakaalu, et vähendada õhusaastet.
Kuna taastuvenergia toodang on kõikuv, leidsid poliitikategijad usaldusväärse ja kergesti kasutatava kivisöe energia baasvajaduse rahuldamiseks. Mullune kuum suvi ja Kagu-Hiinat tabanud hüdroenergia toodangu kahanemine tõi kaasa elektrikatkestused.
Hiina kiitis heaks täiendavalt 106 gigavati ulatuses kivisütt kasutavate elektritootmisvõimsuste ehituse. Seda on neli korda rohkem kui mullu ja see on suurim tootmisvõimsuste lisandumine alates 2015. aastast.
Sellest umbes 50 gigavati ulatuses käib juba ehitus.
NDRC rõhutas ka kodumaise nafta- ja maagaasi tootmise tähtsuse kasvu.
Ühtlasi läheb käiku teine suur tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsuste kasvu ehituse laine.
Söest sõltuvust kirjeldatakse ajutisena, et katta pakkumise puudujääki ajal, kui riik arendab taastuvenergia tootmisvõimsusi.
Hiinal on kohustus saavutada CO2 heitmete tipp 2030. aastaks ja CO2 neutraalsuse eesmärgiks on seatud 2060. aasta.