/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/03/06/15183369t1h1365.jpg)
Tööandja küsib, kas võib kehtestada reegli, et prillide maksumus hüvitatakse pärast teist tervisekontrolli, kui on selgunud, et töötaja nägemisteravus halvenes just selles töökohas töötamisel?
Lugeja küsib: kas kuvari ees töötajale tuleb prillid täies mahus hüvitada?
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula selgitab, et prillide hüvitamise kohustus ei olene sellest, kas töötaja nägemisteravus on muutnud selle tööandja juures töötamise ajal või mitte.
Kui töötaja nägemisteravus ei võimalda tal täita tööülesandeid ning selleks on vajalikud abivahendid, siis olenemata töösuhte kestusest on töötajal (ka uuel töötajal peale esmast tervisekontrolli) õigus hüvitisele.
Ehk kui töötajale, kes töötab vähemalt poole tööajast kuvari ees, on töötamiseks vajalikud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, siis on tööandja kohustatud need hankima või nende hinna hüvitama.
Prillide hüvitamise kohustus on sätestatud valitsuse määrusega «Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded», mille kohaselt siis, kui tervisekontrollis selgunud info kohaselt vajab töötaja kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, peab tööandja need hankima või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvari ees, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab ka silmade ja nägemise kontrolli. Kontroll peab toimuma vähemalt iga kolme aasta tagant.
Kuidas hüvitamine käib?
Hüvitamise täpse korra määrab tööandja. Näiteks võib määrata maksimaalse prillide hüvitamise summa või eraldi summa klaasidele ja raamidele, samuti selle, millised dokumendid töötaja hüvituse saamiseks esitama peab.
Hüvitada tuleb nii klaaside kui ka raamide hind, sest prilliklaasid ei ole ilma raamideta kasutatavad. Määratud hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik endale prillid soetada.
Tööandjal on kohustus hüvitada prillide maksumus täielikult (määratud limiidi piires), kui töötaja kasutab prille ainult töö tegemiseks. Sellisel juhul saab tööandja määrata, kuidas toimub ainult töiseks kasutamiseks ette nähtud prillide hoidmine.
Kui töötaja soovib prille kasutada ka mittetöisteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks või arvuti kasutamiseks), tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ja siis tasub nende eest osaliselt ka tööaja ise.