Keskmine palk tõusis korralikult, aga hinnatõus viis inimeste ostujõust suure tüki

BNS
Copy
Eurosendid.
Eurosendid. Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9 protsenti kõrgem kui 2021. aastal, keskmine reaalpalk aga langes 8,8 protsenti, jäädes 1358 euro peale.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tasub eriti keerulistes majandusoludes jälgida lisaks keskmisele palgale ka reaalpalga näitajaid. «Reaalpalga arvutamisel võetakse arvesse tarbijahinnaindeksit, see näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik teenitud palga eest tarbida. Nii näeme, et kuigi keskmine palk järjest kasvab, on inimeste ostujõud siiski väiksem, kui see oli varem, enne kriisiaega,» selgitas Tarkiainen pressiteates.

Aasta lõikes oli keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal, 3035 eurot, finants- ja kindlustustegevuses 2708 eurot ning energeetikas 2392 eurot, madalaim aga kinnisvarategevuses, 1214 eurot, ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal, 1058 eurot.

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk majutuses ja toitlustuses, 15,6 protsenti, ning töötlevas tööstuses – 13,2 protsenti. Aeglasem palgakasv oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning muude teenindavate tegevuste tegevusaladel, vastavalt 4,4 ja 1,2 protsenti.

Kõige kõrgem palk on Harjumaal

Maakonniti oli 2022. aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harjumaal, 1834 eurot, ja Tartumaal – 1690 eurot. Madalaim oli keskmine Valga ja Hiiu maakonnas, 1185 ning 1114 eurot. 

Eelmise aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1775 eurot, mis on 9,2 protsenti suurem kui aasta varem samal ajal. Keskmine reaalpalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1413 eurot ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,3 protsenti madalam.

Märksõnad

Tagasi üles